Juhile sobimatud harjumused on pärit keskkooliajast

FOTO: SCANPIX

Raamatu «Passion & Purpose: Stories from the Best and Brightest Young Business Leaders» kaasautor John Coleman kirjutab HBRis, milliseid halbu harjumusi tekitavad keskkoolid noortes inimestes.

Kahju on keskkooli lõpuks juba sündinud. Ettevõtted ja ärikoolid peavad kulutama aastaid ning hulga raha, et halbadest harjumustest vabaneda. Häid juhte on vähe ja see tundub ebaloogiline, kuna kõrg- ja äriharidussüsteemi masinavärk töötab täie hooga, vahendab artiklit Pärnu Konverentside ajaveeb.

Tüüpnäide ülikooli lõpetajast, kes saabub esimesse töökohta, on järgmine: ta fokuseerib ainult probleemi lahendusele, arvestamata teostamist ja selleks kuluvat aega. Ta kardab eksimusi ja ta varjab neid, kuni need muutuvad hiigelsuurteks parandamatuteks vigadeks. Esiplaanil on isiklik töösooritus, mitte meeskonnatöö.

Need harjumused on pärit üldharidussüsteemist, mis on loomult hierarhiline. Õpetaja on klassiruumis autoriteet, vanemad on tähtsamad kui nooremad jne. Juhtimine võrdsustub «bossiks olemisega», mis tähendab kas siis vastavalt käsutamist või käskude pimedat täitmist ja kuulekust. Kuid hierarhiline juhtimisstiil muutub varem või hiljem organisatsioonile koormavaks ning lämmatab loovuse ja efektiivsuse.

Koolid õpetavad meid, et on olemas vaid õige ja vale vastus staatilises maailmas. Tööl pole õpikut ning probleemid on komplekssed ja muutuvad ajas. Ning edu on funktsioon nii kiirusest kui lahenduse kvaliteedist. Kuid tänu must-valgele õige ja vale vastuse loogikale tekib noortes hirm eksida.

Ning kuigi koolid õpetavad meid teistega arvestama, siis tegelikkuses jääb see sõnum varjatuks. Peamine eesmärk on jõuda võimalikult heade hinneteni, see aga on individuaalne töö ning võisteldakse isikliku tulemuse ja läbilöögivõime nimel. Kuid me ei saa olla kangelased ühe tegelasega muinasjutus. Inimesed järgivad juhte, kes hoolivad neist ja meeskonnast ühise eesmärgi saavutamise nimel.

Palju küsitakse ettevõtetelt ja ärikoolidelt, kas nad propageerivad õigeid väärtusi. Küsimus tuleks tõstatada hoopis üldharidussüsteemis ja lisaks poliitiliselt.

Tagasi üles