Tupits: riigivõlgade vähendamine kergendab tulevaste pensionäride rahakotti

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Tupits
Andres Tupits Foto: Laura Oks

EBSi õiguse ja avaliku halduse õppetooli juhi Andres Tupitsa sõnul tähendab riikide võlakoorma kärpimine kellegi teise varanduse vähenemist. Kuna riikidele on raha laenanud ka pensionifondid, tuleb võla restruktureerimine ka tulevaste pensionäride arvelt.

Võlakriis ei ole mitte eurot kasutava rahaliidu kriis, vaid rahaliitu kuuluvate üksikute euroala riikide kriis, mis väljendub turgude usaldamatuses nende riikide võime vastu teenindada oma võlga. Miks on euroala võlakriis tavainimesele oluline?

Olgu siinkohal välja toodud vaid kaks aspekti: Euroala valitsuste võlakirjadesse on investeerinud Eestis tegevusluba omavad pensionifondid ning perekonnaseadus lubab eestkostjatel sellistesse võlakirjadesse kohtu loata paigutada eestkostetava raha.

Valdav osa euroala valitsuste võlakirjadest pole mitte müütiliste spekulantide, vaid Euroopa kommertspankade, fondide ja kindlustusfirmade käes, kes opereerivad inimeste pensionisäästude või kindlustuslepinguid tagavate summadega.

Riigivõlakirjad on ühed likviidsemad instrumendid, millesse finantsturu osalised raha paigutavad, kusjuures Euroopa Majanduspiirkonna riikide keskvalitsuste omavääringus nomineeritud ja väljastatud võlakirju hinnatakse riskikaaluga null protsenti – see tähendab, et näiteks Kreeka valitsuse eurodes välja antud võlakiri on juriidiliselt riskivaba, ehkki tegelik elu on teistsugune.

Riigivõla restruktureerimine tähendab, et võlakirjainvestorid saavad tagasi vaid osa investeeritud rahast, ehk teisisõnu riigivõlga restruktureerides vähendatakse kellegi teise vara väärtust. Et riigivõlakirju ostavad muuhulgas pensionifondid, tähendab mõne valitsuse otsus oma võlga vähendada neile selget majanduslikku kahju, mis omakorda mõjutab tulevaste pensionäride rahakotti.

Teadaolevalt ei ole Eesti pensionifondid Kreeka võla restruktureerimisega kahju saanud, kuid oma pensionifondi tootlusi järgiv tavakodanik peaks põhjalikult tutvuma valitud fondi portfelli suuremate investeeringutega. Näiteks Saksa Liitvabariigi võlakirjadesse tehtud investeeringu puhul on suurem tõenäosus, et vara väärtus säilub, samas kui Hispaania ja Itaalia maksavad oma võlakirjadele turujõudude survel paremat intressi.

Juulikuise Euroopa Keskpanga intressiotsuse valguses tasub eelkõige konservatiivsete pensionifondide osakuomanikel jälgida fondi deposiitide paigutusi – majanduse elavdamiseks rekordmadalale lastud intressimäärad ei soosi enam raha hoidmist pangakontol.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles