Kaheksa aastat tagasi koitis BMW äriplaanijatele ebameeldiv tõde: Saksa rahvastik vananeb, koos teistega ka töölised nende koosteliinide ääres.
Kuidas aidata eakaid töölisi?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Firma juhtkond hakkas kartma, et kuna töötajate liigesed jäävad järjest kangemaks, satuvad ajapikku löögi alla ka BMW kasvuplaanid.
Vanemate tööliste massilist koondamist olnuks aga raske korraldada. Räsida saanuks ka töösuhted.
Seega leiti teine lahendus: ülemused palusid eakamatel töölistel teada anda, millised ülesanded neile vaeva valmistasid. Tagasisidest lähtuvalt tehti tehased ringi.
Omandati ergonoomiline mõtteviis. Paigaldati spetsiaalsed põrandakatted ja istmed, tekitati võimlemiseks ettenähtud alad. Ülesannetesse toodi vaheldust.
«Me arendasime välja strateegiad, mis aitasid inimestel oma sooritust säilitada või isegi parandada,» ütles BMW töösuhetejuht Jochen Frey.
Statistikute hinnangul kasvab üle 50-aastaste tööliste osakaal Saksamaal 2020. aastaks praeguse 25 protsendi juurest 45 protsendi peale. Samasuguste väljakutsetega seisavad silmitsi ka teised Euroopa ettevõtted, aga ka teiste maade nagu Jaapani, Singapuri ja Lõuna-Korea tööandjad.
USA ametlik statistika näitab, et üle 55 aasta vanuste töötajate osakaal on järjekindlalt kasvanud, mis viitab sellele, et kuna pensionäride hüvesid tõmmatakse koomale, eelistavad inimesed üha pikemateks aastateks tööle jääda.
Juhtide jaoks tekib siit mitmeid dilemmasid. Kuidas lõigata kasu vanemate tööliste oskustest, jälgides samas, et kõik paremad tööotsad nende kätte ei koonduks? Kuidas disainida töötamiskohad? Kuidas tagada, et töötajate oskusteave ei lahkuks ootamatult koos nendega – kui pensioniaeg uksele koputab?
Tööturu iroonia seisneb selles, et kui poliitikute suurim mure on eriti just noorte töötus, ennustavad analüütikud, et beebibuumerite massiline lahkumine tekitab tööandjaile haigutava augu oskuste ja vilumuste vallas.
Probleemiks pole üksnes pensionile siirdujate arv, vaid 30-40 aastaste inimeste põud, kellega neid asendada. «Kui võtta kõik beebibuumerite töökohad ja kanda need üle Generatsioonile X, siis jääb asendajaid vajaka. Seega läheks paratamatult nii, et inimeste asemele, kellel on üle 30 aasta jagu kogemusi, tuleks palju noori, kelle kogemused on alla 10 aasta,» ütles inimressursside uuringutega tegeleva USA mõttekoja Success Factorsi spetsialist Karie Willyerd.
On ilmne, et ettevõtetel tuleb hoolikalt tulevikku planeerida.
«Esimene samm on panna paika, milline saab olema vanuste vahekord. Aga me oleme avastanud, et kliendid ei ole kursis, kuidas neil demograafiaga lood on,» ütleb Šveitsi tööhõivefirma Adecco Prantsuse osakonna juht Alain Dehaze.
Põlvkonnavahetust võib sujuvamaks teha, aidates töötajatel vaikselt tempot maha võtta, selle asemel, et järsult lõpetada. Jaemüüja Marks & Spencer loobus oma «vaikimisi» pensionieast juba 2001. aastal ning andis üle 55 aasta vanustele töötajatele, kellest enamik töötab osalise koormusega, võimaluse kas firmapensioni kasutama hakata või sissemaksetega jätkata.
Töösuhete ja -tasude juht Deborah Warman ütleb, et kui vanematele töötajatele valikuvõimalusi pakkuma hakati, kasvas kohe nende osakaal, kes tahtsid tööle jääda ja oma oskusi teistele jagada. «Meil on poepõhine koolitus ning reeglina soovivadki kõige kogenumad töötajad sellega tegeleda,» ütles ta.
On proovitud ka reservidega, mille puhul pensionilejääjad pannakse nö ooterežiimile. Briti telekom BT on kiiretel aegadel pensionäre klientide abiliinidele appi kutsunud, rakendades neid ka tehnoloogiliste uuenduste elluviimisel. «Inimesed räägivad, et neile mõjub virgutavalt taas tööl käia, kuigi nad kinnitavad samas, et pikemaks ajaks nad tagasi tulla ei tahaks,» ütles BT kaadriülem Caroline Waters. Kuid ta on märganud, et selline asjade korraldus toimib reeglina vaid paar aastat – pärast seda satuvad vanainimesed juba pensionipõlve rutiini ega taha seda enam häirida.
BMW avastas oma ergonoomilise initsiatiivi käigus, kuivõrd ekslik on arusaam, et vanemad inimesed meeskondade tempot alla kisuvad.
Esimene Baieri tehas tehti ümber nii, et sinna paigaldati kaks koosteliini: ühele määrati 2007. aastale vastav vanuste kombinatsioon, teine aga sai 2017. aasta prognoosidest lähtuva demograafilise «koosluse». «Me avastasime, et vanem tiim tootis [pärast ergonoolilisi uuendusi] sama palju kui noorem, toodangu kvaliteet aga tõusis,» ütles Frey.
Üks mure on samas, et «vananevad» ärid võivad jääda hätta klientidega, kes kasvavad üles Facebookis ja Twitteris. Optimistid aga kinnitavad, et kui vanemad töötajad on valmis kuulama nooremate nõu, siis saab sellest hädast võitu.
General Electric palub uutel töötajatel vanemaid «järele aidata».
«Enamjaolt käib arutelu selle ümber, kuidas uus põlvkond tehnoloogiat kasutab, kogukondi loob ja informatsiooni jagab... samuti selle ümber, kuidas GE saaks neid arendada ja tööl hoida,» ütles GE arendusjuht Janice Semper.
Sedamööda, kuidas tööiga pikeneb, tuleb organisatsioonidel leida uusi lähenemisi ka «karjääriredelitele».
BT võimaldab inimestel pensioniea lähenedes pingelistelt kohtadelt «allapoole» laskuda, kus elu on rahulikum. Ja nii saavad nooremad kolleegid pirakamat ampsu proovida.
Briti suhtekorraldusfirma RMSi 72-aastane direktor Rick Blears loobus 60ndates eluaastates tegevjuhi ülesannetest ja keskendus tekstide kirjutamisele.
Kui vahel tulebki kurb tunne, et ametikoht pole enam nii tähtis kui varem, siis selle kompenseerib Blearsile rahuldustunne, et ta saab «teha seda, mida ma teen kõige paremini».
Waters usub, et «auaste» pole inimeste jaoks enam nii oluline kui varem. Ning et nooremad inimesed võivad hästi vanematele juhtideks sobida, kui on õpihimulised.
Samas soovitab ta silmas pidada, et töötajate plaane ei tohi nende eest paika panna. Sest iga 59-aastase kohta, kes unistab tempo mahavõtmisest, võib olla mõni teine, kes ikka veel edutamisest unistab.
Kas aastal 2020 näeb tööjõud välja sootuks teistmoodi? PwC konsultant Neil Roden on täheldanud, et Euroopas on vähem 70-aastaseid töötajaid kui USAs. Euroopa keelas alles hiljuti vanusepõhise diskrimineerimise, USA aga aastal 1967.
Siiski võib eeldada, et kuna samaaegselt toimub võrdse kohtlemise seaduste juurutamine, tööjõu vananemine ja talendibaasi kärbumine, võivad eakad töötajad suuremasse soosingusse tõusta.
Roden märgib: «Kui sa suudad hoida tööl inimest, keda turg nagunii asendada ei saaks – siis miks mitte?»
Copyright The Financial Times Limited 2012