Boozi, INSEADi ja EEC ühisuuringus küsitletud 2000 tippjuhi peamine sõnum on, et eurokriisi tuleb kasutada struktuursete reformide läbiviimiseks ja eurotsoon võiks pigem kahaneda.
Tippjuhid uuringus: nõrgemate eurotsoonist lahkumine pole traagika
7. august 2012, 10:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järeldused on äriliselt ratsionaalsed ja pragmaatilised, vahendab Pärnu Konverentside ajaveeb. Euroopa Liitu tuleks juhtida nagu peakorteriga äriettevõtet, kus tütarettevõtted on etteantud raamides vabad otsustama, leiavad tippjuhid.
Üle poolte küsitletutest väljendasid muret Euroopa pärast. Reeglina on mure suurus proportsioonis geograafilise ja kultuurilise kaugusega (näiteks Aasia). Eurooplased ise, ja eelkõige põhja-eurooplased, on optimistlikumad. Mured süvenevad uuesti alates Lõuna-Euroopast.
Euroopas on vaja suurendada konkurentsivõimet ja koostööd. Majanduslik võim tuleks koondada Brüsselisse ja eurotsoon võiks pigem kahaneda. Sotsiaalsed väljamaksed ja toetused tuleb asendada investeeringutega haridusse ja innovatsiooni. Sotsiaalküsimustes tuleks kaitsta nii Euroopa erisusi kuid teisalt kehtestada vähemalt miinimumstandardid, et ühisturg tõesti toimima hakkaks.
Konkurentsivõime ja madala majanduskasvu põhjuseks peetakse struktuurseid probleeme ehk lihtsustatult liigset bürokraatiat ja valesid prioriteete (pensionid investeeringute asemel). Tee majanduskasvule viib läbi reformide ja kokkuhoiumeetmete. Eriti nooremad juhid osutavad liigsele konservatiivsusele ja soovimatusele muutusi ellu viia.
Võim Brüsseli ja riikide vahel tuleks täpsemalt ära jagada. Brüssel peab võtma vastutuse eelarve ja rahapoliitika ning rahvusriigid sotsiaalküsimuste eest (tervishoid, haridus, pensionid). Eurotsoon peaks muutuma tugevamaks, mistõttu ei nähta ka traagikat nõrgemate lahkumises. Oluline on toimiv ühisturg ning kui see nõuab ohverdusi, siis tuleb seda teha.
ELi inimkapitali ja füüsilise infrastruktuuri kvaliteet on jätkuvalt suurepärane. Kuid hoolimata asjaolust, et maailma 20st parima lairiba ühendusega riigist 19 on Euroopast, ei väljendanud uuringus osalejad mingit entusiasmi tehnoloogilise ja innovatiivse võimekuse osas.
Kuigi mõneti on tegu taju probleemiga, siis konkreetseid küsimusi on kaks. Esiteks tuleb lahendada innovatsiooni finantseerimise küsimus. Liialt suur osa rahast tuleb riigisektorist erasektori asemel, mille tulemusena tehnoloogiat ei suudeta piisavalt kommertsialiseerida, näiteks CERNi World Wide Web. Teiseks on puudu ambitsioonikas ning rasket tööd väärtustav kultuur.
Euroopa noored on saanud kasutada Liidu hüvesid ning seepärast ka positiivsemalt meelestatud. Nad saavad aru, et tänane ümberjaotussüsteem soosib vanemat põlvkonda, kuigi tulevik on investeeringutes teadusesse, tehnoloogiasse ja haridusse.
BRICist pärit juhid on palju kriitilisemad kui kohalikud, kuigi nende nägemus on paljuski lihtsustus tsentraliseerimise ja majanduse teemadel, eirates kultuurilisi väljakutseid. Mõneti üllatuslikult hindavad nad Euroopa tehnoloogilist võimekust keskmisest tunduvalt kõrgemaks ehk teisisõnu paremini kui eurooplased ise.