Kaidi Ruusalepp: teenuste eksportijate ambitsioonid on seni madalamad
7. august 2012, 10:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teenusmajanduse Koja tegevjuhi Kaidi Ruusalepa hinnangul on Eesti ekspordivõimekuse ja Eestis toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtuse tõstmise juures suurimaks väljakutseks koostöö: seda oleks rohkem vaja teha nii sektorite sisestes klastrites kui ka sektorite vahel.
«Kõige suurem lisandväärtus, nii siseturul kui ekspordil, tekib sektorite omavahelises koostöös,» rõhutas Ruusalepp, kelle sõnul peaksid sellesse panustama peale tootjate ja tootearendajate ka näiteks disainerid, reklaamimehed, juristid, logistikud, transpordiettevõtted ja finantsnõustajad.
Ruusalepa sõnul on Eestis küll tekkinud sektorite-siseseid koostöö-klastreid, kuid laiem koopereerumine on seni minimaalne. «Mulle tundub, et selles osas on Eesti ettevõtetel veel pikk maa käia,» hindas ta.
Et lõviosa, ligi 75 protsenti Eesti ekspordist moodustavad senini kaubad, sealjuures eelkõige töötleva tööstuse toodang, on Ruusalepa hinnangul üha olulisem leida uusi võimalusi ka teenuste ekspordi juures ning teenuste kaudu ka kaupade lisandväärtuse tõstmisel – just see võimaldab toodangul eristuda ning annab võimaluse konkureerida kvaliteedi, mitte hinna alusel.
«Edukaks ekspordiks on eelkõige oluline eristuda: seda võib teha hinnapõhiselt, aga üha olulisem on seda teha muudes aspektides, kuna hinna poolest me näiteks Aasiaga konkureerida ei suuda,» rõhutas Ruusalepp, kelle sõnul võib laiemalt teenusena vaadata ka kauba juurde kuuluvat disaini ja muid elemente.
Samas on teenust ennast Ruusalepa sõnul oluliselt keerulisem eksportida kui klassikalises mõttes tooteid – seda ei saa vaadata ega käega katsuda. Samas ei ole teenused Eesti tulevast kasvu silmas pidades teenused siiski sugugi vähem perspektiivikas valdkond kui töötlev tööstus. «Ei ütleks, et töötlev tööstus oleks perspektiivikam, tundub lihtsalt, et teenuste ettevõtete ambitsioonid on seni tagasihoidlikumad,» põhjendas ta.
«Teenuste ekspordi osas piirid avanemas, kliendid hakkavad üha enam harjuma ostma teenuseid üle maailma,» selgitas Ruusalepp. «Tänapäeval on turuks terve maailm ja konkureerimiseks peab suutma seal silma paista.»