Ateenas keeb poliitiline tüli selle ümber, et suure riigipanga endine juht kandis välismaale 8 miljonit eurot, mille eest ostis endale kinnisvara Londonis.
Kreeka pangajuht saatis säästud välismaale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreeka Põllumajanduspanga (ATE) endine tegevjuht Theodoros Pantalakis sooritas tehingu mõned kuud enne oma asutuse muutumist maksejõuetuks.
Pantalakis eitas jõuliselt igasugust valskust ja õiguserikkumist antud küsimuses, kinnitades Kreeka veebiportaalile Realnews, et deklareeris oma ülekande 2011. aastal võimudele ning maksis summalt ka maksud.
«Viibin puhkusel ega ütle midagi enamat enne, kui tagasi Ateenasse jõuan,» ütles Pantalakis Financial Timesile oma villast Parose saarel Egeuse meres.
Lähedalseisva allika sõnutsi astub Pantalakis augusti lõpus parlamendikomitee ette, et anda aru oma 3-aastasest ametiajast ATE panga tüüri juures.
Tosinad jõukad kreeklased, nende hulgas poliitikud, pankurid ja laevaomanikud, on ostnud viimase kolme aasta jooksul esmaklassilist kinnisvara Londonis, otsides varju kriisi eest kodumaal, kus miljonid tavakodanikud karmide kasinusmeetmete all kannatavad.
Kreeka keskpanga president Giorgios Provopoulos ütles, et tema asutus edastas maksuametile ülalmainitud tehingu üksikasjad.
«Keegi ei väida, et Pantalakis saatis raha välismaale ebaseaduslikult... Kuid ilmselgelt on tegemist eetilise probleemiga, kuna ta teenis suure riigipanga juhi ametis finants- ja majanduskriisi oludes,» ütles üks Kreeka pankur, kes palus võimalust jääda anonüümseks.
Pantalakis astus ATE panga juhi kohalt tagasi juulis – siis, kui asutuse väärtuslikud varad läksid 95 miljardi euro eest Piraeuse pangale, mis on Kreeka suuruselt neljas laenuandja.
Pantalakis seisis jõuliselt vastu valitsuse otsusele ATE pank erastada. Ta väitis, et autus tuleks päästa 4,6 miljardi eurose rahasüstiga heleeni finantsstabiiluse fondist (HFSF), mis omakorda ammutab raha Kreeka teisest 174 miljardi eurosest päästepaketist.
Ühe valitsusametniku sõnutsi nõudsid Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank ATE panga poolitamist «heaks» ja «halvaks» pangaks ning väärt varade müükipanekut.
«Alternatiiv, mis meile anti, oli panna see pank kinni, mis oleks tähendanud 5500 töökoha kaotsiminekut,» ütles ametnik.
Otsust kritiseeris karmilt radikaalne opositsiooniline vasakpartei Syriza. Liikumise liider Alexis Tsipras lubas panga võimule tulles taasriigistada, kinnitades, et erastamisest lõikasid kasu vaid «korrumpeerunud erapankurid».
Opositsioon plaanib küsitleda Pantalakist 150 miljoni euro osas, mis ATE pank laenas peamistele valitsusparteidele, Uuele Demokraatiale ja Pasokile. Analüütikute sõnutsi ei antud laenudele piisavalt tagatist, samuti ei teenindatud neid laenusid Pantalakise juhtimise all üldse.
Pantalakist süüdistatakse ka selles, et ta jättis kasutamata võimaluse erastada ATE panga omanduses olevad ettevõtted, mille vastu välismaal ostuhuvi tunti.
Nii jäi katki Kreeka põhjaosas paikneva suhkrutehase ja sigaretivabriku müük.
Copyright The Financial Times Limited 2012