Itaalia: enne Hispaaniat abi paluda oleks «hullumeelsus»

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hispaania peaminister Mariano Rajoy (paremal) ja Itaalia ametikaaslane Mario Monti.
Hispaania peaminister Mariano Rajoy (paremal) ja Itaalia ametikaaslane Mario Monti. Foto: SCANPIX

Itaalia poliitikud üritavad veenda finantsturge, et neil pole plaanis pöörduda abipalvega euroala päästefondide poole – vähemalt mitte enne Hispaaniat.

Toetamaks peaministri Mario Monti kinnitusi, et Rooma ei vaja sekkumist turgudele, teatas valitsuse aseminister Antonio Catricala, et enne Hispaaniat tegutseda oleks «hullumeelsus».

«Kui me teeksime esimese sammu, peaksid teised meid hulluks. Meie riigirahanduse seis on palju parem kui paljudel teistel riikidel,» ütles minister ajalehele Corriere della Sera.

Kuigi valitsus väidab, et nende eelarvekärped ja struktuursed reformid vastavad suures osas «rangetele tingimustele», millised Euroopa Keskpank turgudele sekkudes neile esitaks, mõistavad ametnikud, et ametlik abipalve võiks osutuda ohtlikuks, toites parlamendis kasvavat Euroopa-vastast meeleolu.

«Me ei ole Euroopa Liidu alamad ega taha selleks ka iial saada,» ütles Catricala ja väitis, et kui Itaalia kirjutakski alla vastastikuse mõistmise memorandumile ja paluks sekkumist turgudele, siis tähendaks see vaid varasemate tingimuste taaskinnitamist ega tooks kaasa uusi kohustusi.

Oma sõna ütles sekka ka Itaalia keskpanga president Ignazio Visco.

«Kui turud jõuavad veendumusele, et kriitiline hetk on möödas, kui Itaalia ei hülga oma eelarvedistsipliini ning keskendub senisest jõulisemalt kasvu edendamisele, siis puudub vajadus päästefondide sekkumiseks. Palju sõltub meist endist,» ütles Visco ajalehele La Repubblica.

Monti on hakanud taas hoiatama, et kui avalikkusele jääb mulje, et Berliin lõikab kasu Itaalia kõrgetest laenukuludest (ning omaenda ajalooliselt madalatest laenukuludest), võib Itaalia tehnokraatliku valitsuse viimastel võimuloleku kuudel tekkida Saksa- ja Euroopa-vastaste meeleolude oht.

«Kui eurost saaks Euroopat lõhestav faktor, siis hävineks Euroopa projekti vundament. Seetõttu on valitsusjuhtide peamine ülesanne selgitada oma kodanikele Euroopa tegelikku olukorda ning hoiduda laskumast vanadesse eelarvamustesse,» ütles Monti ajalehele Der Spiegel.

Monti üritas leevendada turgude hirmu, et Itaalias võivad tulla varajased valimised.

«Kui kõik läheb plaanipäraselt, jään ma ametisse kuni 2013. aasta aprillini ja ma loodan, et suudan teha oma osa päästmaks Itaaliat rahanduslikust hävingust. Arvestan seejuures mõne Euroopa sõbra, eriti Saksamaa moraalse toetusega,» ütles ta Saksa nädalalehele.

Hispaania, mis Euroopa abiprogrammile enam eriti vastu ei punni, andis mõista, et neil on aega hindamaks Euroopa Keskpanga pakutud abi mahtu.

«Me uurime välja üksikasjad ning paneme siis paika konkreetsema ajakava,» ütles rahandusminister Luis de Guindos intervjuus ABC ajalehele, kui temalt küsiti, kas Madrid palub abi septembris.

«Meil on aega... Arvestades olukorda saame me praegu turgudelt [laenu]raha suhteliselt soodsalt.»

Copyright The Financial Times Limited 2012

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles