Eesti Energia: inimesed tajuvad tööturul konkurentsi
5. august 2012, 23:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Energia personalidirektori Gristel Tali hinnangul on majanduskriis muutnud olukorda tööjõuturul, sest kui buumi ajal tööturg kihas ja äri õitses, siis nüüd proovivad töötajad ja tööandjad vastavalt kas head töökohta või töötajat hoida.
Tali sõnul mõjutavad tööandjate rahulolu tööjõuga nii ettevõtte sisesed kui ka välised tegurid. Nii on aastatega on kindlasti paranenud ettevõtete üldine personalijuhtimise tase ja juhtimiskvaliteet.
See tähendab seda, et tööandja rahulolu mõjutab nii tööandja oskus inimesi valida kui ka võime defineerida seda, mida oodatakse konkreetset tööd tegevalt inimeselt.
«Suurem hulk tööandjad hakanud aktiivselt kaasa rääkima selles, mida ja kuidas koolides õpetatakse,» selgitas Tali.
Õppekavades ning koolitusprotsessis kaasa rääkimise võimalust on kasutanud ka Eesti Energia. Lisaks annab Eesti Energia järelkasvu kasvatamiseks üliõpilastele ja kutsekooliõpilastele suunatud stipendiume.
«Toetame silmapaistvate noorte õppimist välismaal mõnel erialal, mida Eestis üldse ei õpetatagi, et tuua ettevõttesse vajaliku kvalifikatsiooniga inimesi,» selgitas Tali.
Tali rõhutas samas, et töötaja ja tööandja suhe on alati kahepoolne. Tali väitel pakuvad nemad ettevõttes töötajatele koolitusi ja hindavad kõrgelt segagi, kui töötajaid ise täiendusvõimalusi leiavad.
«Arenev ettevõte pakub töötajatele eneseteostusvõimalusi ning tingib vajaduse uute teadmiste ja oskuste omandamise järele,» selgitas Tali. «Töötajale on oluline, et ei tekiks paigalseisu tunnet, seega pean oluliseks, et tööjõud areneks koos ettevõttega.»
Tali hinnangul võibki tööandja rahulolu tõus olla seotud sellega, et pühendunud töötaja võtab osa ettevõtte eesmärkide elluviimisest ning see mõjutabki tööandja rahulolu positiivses suunas.
Kindlasti on ka rasked majandusolud Tali väitel töötajate lojaalsusele oma mõju avaldanud, sest head ja endale sobivat töökohta püütakse hoida.
«Ehk tajutakse senisest enam ka tööjõuturul valitsevat konkurentsi,» arvas Tali. «Töökoha vahetamine ja uue töö leidmine ei pruugi olla nii lihtne kui buumiajal, mil värvati palju ja kvalifitseeritud tööjõudu jäi puudu.»
Kui tööturg kihas ja äri õitses ei mõelnud tööandjad Tali väitel nii palju värbamisel tööjõu efektiivsusele, sest ettevõtte kasvades võeti pigem töötajaid juurde, mitte ei panustatud senise tööjõu maksimaalsele kasutamisele.
«Need ettevõtted, kes kasutasid kriisiaega ära, uuendamaks näiteks oma tööprotsesse ja infosüsteeme, väljusid kriisist ka suurimate võitjatena,» hindas Tali.
Taligi tõstis esile, värske rahvaloenduse tulemuste valguses tuleb tööandjal teadvustada uutmoodi väljakutset, sest tulevikus ei ole küsimus mitte enam kvalifitseeritud tööjõu puuduses, millest seni on juttu olnud, vaid üleüldises tööjõupuuduses.
«Tööealine elanikkond väheneb ja on oluliselt vanem kui täna,» võttis Tali kokku. «Organisatsioonid peavad selle muutusega kohanema.»
Nii peab Tali sõnul organisatsioonikultuur muutuma toetavaks väga erinevas vanuses töötajate suhtes. Tema sõnul ongi Eesti Energias tööl väga erinevas vanuses inimesi, kuid paljudes Eesti ettevõtetes on täna töötajaskond vanuselises mõttes homogeenne.
Lühemas perspektiivis muutub Tali hinnangul aga kindlasti olulisemaks töösuhete paindlikkus.
«See võimaldab värvata neid inimesi, kes näiteks täiskoormusega ei soovi ettevõttes töötada, ent on valmis panustama osaajaga,» selgitas Tali.
Nii peavad ettevõtted omaks võtma erinevaid töö korraldamise võimalusi ja enda jaoks sobivaimad välja valima, et oluliste teadmistega inimesi enda juures hoida ning neid juurde värvata.
Näiteks on Tali sõnul tõenäoline, et tulevikus eeldab väiksem hulk tippspetsialiste tavapärast töösuhet.
«Tööandjale võib selline töökorraldus olla samuti kasuks võttes arvesse, et spetsialist arendab sel moel end oluliselt ja toob ettevõttesse kaasa mujalt saadud uued kogemused ja teadmised,» lisas Tali.
Samuti võib jätkuvalt kasvada projektipõhiste töökohtade ja töötajate hulk ning jätkub tööjõu rahvusvahelistumine.
«Seda ei tasu vaadata ühepoolselt, et meie spetsialistid lähevad välismaale, vaid rahvusvaheliselt tunnustatud spetsialistid jõuavad ka Eestisse. See toob tööjõuturul kaasa konkurentsi tihenemise ning teadmiste ja kvaliteedi tõusu,» sõnas Tali.