Swedbank: tööjõupuudus takistab arengut

Martin Smutov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Signe Kaurson
Swedbanki personali­direktor
Signe Kaurson Swedbanki personali­direktor Foto: Pm

Swedbank Eesti personalidirektor Signe Kaurson ütles Postimehele, et tööandaja rahulolu töötajaga sõltub üldisest olukorrast tööturul, kuid tööjõupuudus on ja jääb üheks valusamaks arengut takistavaks teguriks.

«Vaatluse algperioodid olid majanduskasvu aastatel ja vaatluse lõpuks oli majandus tugevas languses. Keskkonna nii drastiline muutumine avaldab suurt mõju tööturule ja tööandjate hinnang võib olla sellest suuresti mõjutatud,» hindas Kaurson.

Kaurson arvates võib aastate jooksul olla töösuhte olemuses toimunud sisuline edasiminek, mis tähendab seda, et üha enam tunnetavad tööandja ja töövõtja üksteist kui võrdväärset partnerit, kellel on oma ootused, vajadused, võimalused ja piirangud.

«Ning eduka koostöö nimel ollakse valmis üksteise vajadusi enam märkama ja respekteerima,» lisas  Kaurson. «Seda peegeldavad nii tööandjate valmisolek suuremaks paindlikkuseks, inimeste arendamiseks kui ka töötajate poolne stabiilse töösuhte suurem väärtustamine.»

Teenindussektoris, milles Swedbank tegutseb, nähakse peamisi tulevasi väljakutseid demograafilise situatsiooni muutusega seonduvalt. See tähendab, et vähem noori tuleb tööturule, vanemaealised aga vajavad väljaõppeks ja muutustega, eelkõige infotehnoloogiliste uuendustega, kohanemiseks enam aega.

Samuti on ja jääb teemaks keeleõpe, sest kui noortel napib vene keele oskusi, siis vanemal generatsioonil jälle inglise keele oskusi.

«Need on aga hädavajalikud nii teenindus- ja turismivaldkonnas kui rahvusvahelistes organisatsioonides,» sõnas Kaurson. «Tipptasemel spetsiifilised teadmised on kindlasti üks kitsaskoht ja konkurents liigub riiklikult rahvusvahelisele tasemele.»

Kaurson väitel peab Eesti kui väikese ja muust maailmast sõltuva majandusena olema nii tööandjate kui töövõtjatena kohanemisvõimelised ning püüdma majandada ressursse säästvalt.

«Töösuhete arendamisel peaksime üksteist respekteerima ja otsima paindlikke ning efektiivseid lahendusi, sest tööjõupuudus on ja jääb üheks valusamaks arengut takistavaks teguriks,» hindas Kaurson.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles