Statistikaamet: kaubanduslik juurdehindlus on Eestis Euroopa keskmisest madalam

Statistikaameti hinnangul on toidupoodide kaubanduslik juurdehindlus keskmiselt 15-17 protsenti.

FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

Kaubanduslik juurdehindlus on Eestis Euroopa keskmisest madalam, kirjutab statistikaameti oma blogis.

Eesti jaekaubanduses jääb keskmine juurdehindlus 24–25 protsendi piiresse, mis paigutab Eesti teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes kümne väikseima juurdehindlusega riigi hulka, kirjutab statistikablogi.

Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete juurdehindlus jääb 15–17 protsendi piiresse ning kaubavarude keskmine müügiaeg on 40 päeva. 

Kõige suurem on juurdehindlus rõivastel ja jalanõudel (74 protsenti), samal ajal on nende kaubagruppide keskmine varude müügiaeg ka pikem: jalanõude ja nahktoodete puhul müüakse kaup 140 päevaga, rõivad 100 päevaga. 

Suurimateks kulukomponendiks, mida kaubandusettevõtted juurdehindlusega katavad, on tööjõukulud, mis moodustavad 36 protsenti juurdehindlusest. Teine suurem kulukomponent on ostetud teenused (transport, raamatupidamisteenus, reklaam, esitluskulud jms), mis moodustavad neljandiku. Enam kui kümnendik kuludest läheb rendi- ja üürikuludeks ning 15 protsenti juurdehindlusest moodustavad kulutused kütusele, elektri- ja soojusenergiale. Statistikaamet toob välja, et võrreldes teiste juurdehindluse komponentidega on kasumi osatähtsus üllatuslikult väike - vaid 3 protsenti.

Tagasi üles