Saksamaa kihab Kreeka lahkumise juttudest

Пляж Крита.

FOTO: SCANPIX

Samal ajal kui sajad tuhanded sakslastest turistid lõunasse eurokriisi rindejoonele päevitama põrutavad, käib koju jäänud poliitikutel ja kommentaatoritel omamoodi spekulatsiooniorgia teemal «kui kaua Kreeka veel euroalas püsib».

Jõukaimalt Baieri liidumaalt kõlab otsekui ühendkooride hääl, mis kuulutab, et Kreeka peatselt euroalast välja visatakse. Eile liitus lauljatega Baieri rahandusminister Markus Söder.

«Lõpuks tuleb jõuda punkti, kus Kreeka peab lahkuma,» ütles ta teleintervjuu vahendusel. «Pikemas perspektiivis jääb euroala rahvusvaheliselt stabiilseks vaid siis, kui ta koosneb tugevatest partneritest ega ole kogu aeg koos nõrkadega.»

Samaaegselt intervjuuga käis Müncheni majandusinstituut Ifo välja ärevusttekitava prognoosi: Kreeka maksejõuetus läheks Saksamaale maksma 82 miljardit eurot, kui nad euroalast lahkuvad, ning veelgi enam – 88,7 miljardit eurot – kui Kreeka jääb täisliikmeks.

Instituudi juht Hans-Werner Sinn on juba pikemat aega väitnud, et Kreekal läheks väljaspool rahaliitu paremini.

Juhtiv analüütik, Freiburgis asuva Euroopa Poliitika Keskuse direktor Lüder Gerken usub samuti, et Kreeka peaks euroalast välja astuma – kuigi tema ei usu, et selle maksumust saaks täpselt välja rehkendada.

Gerken tunnistab, et sündmus oleks Saksamaale valulik, kui leiab, et «doominoefekti oht on üsna väike».

Ta Financial Timesile, et «seda võidakse võtta kui märki euroala tugevusest», kui riik, mis ei suuda täita oma lubadusi, lahkuma peab.

Söder ütles, et Kreeka lahkumisega tuldaks igal juhul toime.

Tema kõrge profiiliga intervjuu riigikanalile ZDF oli vaid viimane vaatus tervest «kõvade sõnade» seeriast, millega Saksa kesktaseme poliitikud viimasel ajal esinevad – pannes Kreeka peaministri Antonis Samarase pahandama, et vastutustundetud välismaised ametnikud õõnestavad tema reformikatseid.

Samarase rünnaku peamine märklaud näis olevat Saksa majandusminister Philipp Rösler, kes kogu debati käima lõi, öeldes läinud nädalavahetusel telekaamerate ees, et Kreeka lahkumine teda enam ei hirmuta. Ta oli «väga skeptiline» käimasoleva Kreeka päästeprogrammi suhtes.

Samal ajal esitas Kristlik-Sotsiaalse Liidu peasekretär Alexander Dobrindt ettepaneku, et Kreeka võiks hakata maksma pooltele riigitöötajatele drahmides, et valmistada ette «pehmet maandumist» euroala ukse taga.

Saksa Kreeka-spekulatsioonide lainet lükkas tagant ka nädalalehe Der Spiegeli raport, milles väideti, et Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ei taha Ateenale rohkem laenu anda. Seda raportit ei ole kordagi kinnitatud, kuid Saksa debatis koheldakse seda kui fakti.

Lisaks ilmus Süddeutsche Zeitungis artikkel, milles tsiteeriti Saksa valitsusametnikke (nimesid nimetamata), kes olevat öelnud, et see on «kujuteldamatu, et Angela Merkel paluks Bundestagilt Kreekale ka kolmandat abipaketti».

Röslerit tembeldavad «ebaprofessionaalseks» isegi parteikaaslased. Opositsioonilised sotsdemokraadid on pöördunud Merkeli poole palvega kõrvaldada Rösler asekantsleri ametipostilt.

Rahandusministri Wolfgang Schäuble ametlik liin on, et Saksamaa ei võta Kreeka osas mingisugust seisukohta enne, kui neile laekub septembri alguses troika (IMFi, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga) raport. Troika inspektorid saabusid Ateenasse teisipäeval.

Poliitiline hinnang – et Bundestag kolmandat Kreeka paketti ei toeta – on aga leidnud laialdast kõlapinda ja mõistmist. Kristlike demokraatide ja sotsiaaldemokraadite (CSU) parlamendifraktsiooni liider Volker Kauder ütles esmaspäeval sedasama. Analoogilised sõnad kõlasid Horst Seehoferi suust, kes juhib CSU tööd Baieri liidumaal.

Lõppude lõpuks panevad Saksa poliitika paika ikkagi Merkel ja Schäuble. Aga selleks ajaks, kui viimased suvepuhkustelt tagasi tööle tulevad, võib nende manööverdamisruum koalitsioonis juba väga kitsas olla.

Copyright The Financial Times Limited 2012

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles