Ober Haus: ebakindlus majanduses soosib üüriturgu
26. juuli 2012, 16:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ober-Haus Kinnisvara analüütik Rain Rätt kirjutab, et ebakindlus majanduses, tarbijate kindlustunde vähenemine ja töökohtade koondumine tõmbekeskustesse on kaasa toonud ka inimeste varasemast suurema liikumise ning vajaduse üürikorterite järele.
Lisaks on ühiskonnas toimunud mõttemaailma muutus, et eluaset ei pea tingimata omama koos mitmekümne aastase pangalaenuga ja kinnisvara hinnad ei saa ainult tõusta. Samuti ei eelda eluaseme üürimine võrreldes pangalaenuga korteri ostmisel olulist omafinantseeringut.
Pärast kinnisvaramulli lõhkemist 2007. aasta kevadel hakkas Tallinna üürikorterite pakkumiste hulk kiiresti tõusma, kuid omanikud püüdsid esialgu kramplikult buumiaegset küsitud hinnataset säilitada.
Turg reageeris klassikaliselt: kui pakkumine kasvab, siis nõudlus väheneb ja hinnad langevad.
Kui kinnisvaraturu tipus 2007. aastal oli Tallinnas keskmine üürikorteri pakkumishind juba ca 10 eurot ruutmeetri eest, siis turu põhjas 2009. aastal alla 5 euro ruutmeetri eest. Mõningates piirkondades sai kortereid üürida ainult kommunaalkulude eest. Üürituru põhi saabus 2009. aasta kevadel ja Tallinnas hakkasid hinnad vaikselt tõusma 2010. aasta kevadel. Alates 2010. aastast on hinnatõus sõltuvalt asukohast ja korterist olnud 15 – 30 protsenti.
2010. aasta kevadest kuni 2011. aasta sügis – talveni olid üürihinnad tõusutrendis, kuid 2011/2012 talvel hakkas pakkumine kasvama ja hinnatõus peatus. Üheks põhjuseks kindlasti sundkulutuste (kommunaalkulud) tõus.
Järjest rohkem on kliendid hakanud tähelepanu pöörama üürikorteri kõrvalkuludele ja vaatavad seda koos üürihinnaga ning otsustavaks saab üürilepingu sõlmimisel eluasemele kuluv terviklik kulutus - üürimakse koos kommunaalkuludega. Kesklinnas mõjutab oluliselt üürihinda kindla parkimiskoha olemasolu.