Eestimaalaste finantsvara üha kasvab

Tõnis Oja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratsioon: Eesti Pank

Kodumajapidamistel on finantsvara peaaegu kaks korda rohkem kui kohustusi.
 


Vaatamata palkade langemisele ja suurele tööpuudusele on finantskriis endaga kaasa toonud kodumajapidamiste finantsseisu paranemise. Eesti Panga statistika kohaselt on kodumajapidamiste finantsvara kasvanud viie aastaga peaaegu kaks korda, 14,57 miljardi euroni.

Majapidamiste neto finantsvara, kus finantsvarast on lahutatud laenud ja muud kohustused, on aga kerkinud viis korda, seitsme miljardi euroni. See teeb 11 000 eurot finantsvara ja 5400 eurot puhasfinantsvara inimese kohta.

«Praeguseks on Eesti eraisikutel juba tekkinud piisav kapitali kontsentratsioon, mis võimaldab hea alternatiivina pangalaenudele ettevõtteid finantseerida,» ütles LHV Panga privaat- ja ettevõtete panganduse juht Indrek Nuume.

Kui vaadata varade ja kohustuste summasid, siis on ettevõtete finantsvarad alates 2010. aastast kasvanud, kuid finantskohustused on kasvanud veidi kiiremini, selgitas Nuume.

«Kuna pangad ettevõtete laenumahtusid viimastel aastatel suurendanud ei ole, siis teen sellest järelduse, et ettevõtted finantseerivad ennast järjest enam eraisikute poolt antud laenude arvelt,» lisas ta.

Siin tuleb arvesse võtta, et osaliselt on nii suur kodumajapidamiste finantsvarade kasv põhjustatud muudatustest arvestamise metoodikas.

«2008. aasta alguses täpsustati depositooriumi ja äriregistri andmete alusel, milline on kodumajapidamiste hinnanguline osa ettevõtete aktsia/osakapitalis,» ütles Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jana Kask.

«Kui kodumajapidamiste aktsiainvesteeringutes tõi see muudatus kaasa märkimisväärse kasvu, siis samal ajal vähenesid oluliselt mittefinantsettevõtete omanduses olevad aktsiad.»
Swedbanki teatel on oma olukorda parandanud nii eraisikud kui ka ettevõtted.

«Panga erakliendid on endiselt ebakindla majandussituatsiooni käigus hakanud rohkem tähelepanu pöörama isiklike finantsasjade korrasolekule ja teadvustanud ka pikemaajalise säästmise vajadust,» ütles Swedbanki kliendisuhete divisjoni direktor Tauno Vanaselja.

«Seda kinnitab eraisikute hoiuste maht, mis on 2009. aasta lõpust peaaegu iga kvartaliga kasvanud.»

Tegelikult on eraisikute hoiuste maht kasvanud peaaegu igas kvartalis vähemalt 2004. aastast alates. 2003. aasta lõpul oli kodumajapidamistel sularaha ja hoiuseid kokku 1,7 miljardit eurot, praeguseks on see kasvanud rekordilise 4,87 miljardi euroni, kusjuures kogu selle aja jooksul on väike langus toimunud vaid mõnes kvartalis.

Kodumajapidamiste kohustuste maht oli suurim 2009. aasta kolmandas kvartalis, ulatudes 8,39 miljard euroni. Praeguseks on see langenud kümne protsendi võrra. Tervikuna on Eesti laenukoormus aga kriisiajaga võrreldes vähenenud 4,36 miljardi euro võrra, 24,7 miljardi euroni.

Sellest 14,2 miljardit eurot on mittefinants­ettevõtete ja 2,1 miljardit pangandussektori laenud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles