Täna saabus Ateenasse rahvusvaheliste laenuandjate ehk nn troika töögrupp. Ekspertide õlgadel lasub tähtis ülesanne: otsustada, kas riik on teinud piisavalt edusamme pälvimaks edasist abi.
Kreeka-abi võib septembris seiskuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Niigi hilinenud 31 miljardi eurose abiraha osamakse saab Kreeka septembris kätte vaid siis, kui Euroopa Liidu, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa Keskpanga ametnike raport osutub positiivseks.
Kui raha septembris üle kantakse, on Kreekal veel võimalus vältida maksekatkestusi.
Kreeka valitsusel oli plaan paluda lubatud 11,5 miljardi euroste kulukärbete jaoks 2-aastast ajapikendust. Kuna kreeditoride reaktsioon oli otsustavalt negatiivne, jäi jutt pooleli.
Siiski ütles eile üks valitsusametnik, et Kreeka ei ole matnud maha lootusi mõned 174 miljardi eurose paketi tingimused kergemaks kaubelda.
Kreeditoride kannatus on aga otsakorral – pärast kaks aastat kestnud viivitusi nii eelarve- kui struktuursete reformidega.
Saksa majandusminister Philipp Rösler ütles pühapäeval, et kahtleb Kreeka võimetes tähtaegadest kinni pidada.
«Kui Kreeka nõudmisi ei täida, siis ei tohiks neile rohkem raha üle kanda,» ütles Rösler.
Eile üritas Saksa valitsus Rösleri sõnu pehmendada, kinnitades aga samas, et Ateena peab täitma päästeprogrammi tingimusi.
Saksamaa ametlik liin on, et otsused tehakse siis, kui troika on septembri alguseks rahandusministritele tagasisidet andnud.
«Kreekal on aeg otsa lõppemas,» ütles Alpha Banki peaanalüütik Ateenas Michael Massourakis. «Me oleme meeletult kärpinud, kuid ikka on tingimused suures osas täitmata.»
Ilmselt jäävad Kreekal eesmärgid täitmata mitmes olulises punktis.
Maksulaekumised on esimese poolaasta seisuga 1,5 miljardi jagu graafikust maas. Osalt on selles süüdi uue elektroonilise maksude deklareerimise platvormi tõrked, aga ka langev majandusaktiivsus.
Kinni on kiilunud ka erastamised. Ametlikel andmetel laekub tänavu erastamistest parimal juhul vaid 500 miljonit eurot – kreeditoridega aga lepiti kokku 3,2 miljardit eurot.
Samal ajal süveneb hirm, et SKT võib tänavu kuivada kokku pretsedenditu 7-7,5 protsendi jagu. «Seda oleks ligi poole rohkem, kui prognoositi märtsis, kui kärpeprogramm läbi hääletati,» ütles üks erasektori analüütik.
Valitsuse kulutused olid 2 miljardit alla eesmärgi, kuid seda vaid seetõttu, et riiklike investeeringute eelarvet kärbiti üle 20 protsendi. Samal ajal kasvasid aga riigi võlgnevused tarnijate ees rekordilise 6,8 miljardi euro peale.
Kõige teravamaks võib konflikt troikaga minna koalitsiooni otsuse osas keelata riigitöötajate vallandamine – sülitades eelmise valitsuse kokkuleppele kärpida avaliku sektori töökohti 2015. aastaks 150 000 võrra vähemaks.
Rahandusministeerium on teinud ettepaneku vähendada riiklikku palgafondi pigem tööjõu amortisatsiooni abil: palgata iga 10 pensionile siirduva riigitöötaja asemele üksnes üks uus inimene.
Copyright The Financial Times Limited 2012