Eesti kulutab töötute ümberõppele vähem kui teised riigid

Illustratsioon: Graafika: Silver Ait

Kriisi ajal töötuks jäänud inimestest on suur osa endiselt tööta või pagenud Soome.

Eesti tööturg paistab mitmetes edetabelites positiivselt silma oma paindlikkuse poolest: inimesi on võimalik vastavalt vajadusele kiirelt ja Euroopa keskmisega võrreldes väikeste kulutustega nii tööle võtta kui lahti lasta.

Majanduskriisi ajal tõusis Eesti töötusemäär kiiresti 2008. aasta 5,5 protsendilt 16,9 protsendini 2010. aastal, kusjuures töö kaotasid eelkõige sinikraed ehk lihtsama töö tegijad, kelle positsioon tööjõuturul nõrgem.

Paljud majanduskriisi ajal töö kaotanud inimestest ei ole aga senini kodumaal tööd leidnud – üle poole praegustest töötuist on tööta olnud aasta või rohkem. Lisaks sellele käis sotsiaalministeeriumi hinnangul mullu ligi 21 600 inimest, kes kirjade järgi elasid ja töötasid Eestis, tööl tegelikult välismaal. Ilma selle võimaluseta oleks Eesti mullune töötusemäär 12,5 asemel olnud 15,6 protsenti.

Samas ei ole Eesti võrreldes teiste riikidega töötute ümberõppeks ja konkurentsivõime tõstmiseks ka oluliselt panustanud: kulutused aktiivsele tööpoliitikale on läbi aastate olnud OECD riikide keskmisest mitu korda väiksemad ja seni eraldatud raha taga on osaliselt hoopis Euroopa Sotsiaalfond.

Töötuse kõrgmomendil 2010. aastal kulutas Eesti aktiivsele tööpoliitikale ligi 0,2 protsenti SKTst (OECD keskmine 0,7), suhtarv oli sama ka möödunud aastal. Kordades enam ei panusta aktiivsele tööpoliitikale mitte ainult rikkad ja ülikõrge hõivega riigid nagu Taani (1,9 protsenti SKTst), vaid ka Eestile sarnasema elatustasemega Poola, Ungari ja Sloveenia (0,6–0,7 protsenti).

Arvestades, et ligi kolmveerand töötuist kuulub erinevatesse riskigruppidesse ja võib tööturule tulles abi vajada, on praeguste sammude ebapiisavust rõhutanud ka OECD eksperdid. «Kavatseme sellele järgmises OECD raportis pikema peatüki pühendada,» kommenteeris OECD tööturuekspert Andreas Wörgötter.

Samas ei ole töötukassa teenuste osakonna juhi Karin Raadomi sõnul probleem lihtsalt rahas, vaid puudu on ka teatud teenuste pakkujatest. «Näiteks tööharjutus ja psühholoogiline nõustamine on küll töötute poolt väga nõutud, aga vajaduste rahuldamiseks jääb puudu pigem teenuse pakkujaist,» kirjeldas ta.

Ligi üheksa aastat täiskasvanutele arvutikasutamist õpetanud Jaan Vaabeli sõnul on töötukassa hüppeliselt kasvanud tellimuste tõttu koolitajate graafikud viimasel ajal tihedad ja aktiivset tegevust jagub isegi juulikuuks.

Maailmatasemel IT-riigi mainele vaatamata on Vaabeli sõnul Eestis tegelikult väga palju ka selliseid inimesi, kes arvutit praktiliselt esimest korda näevad ja interneti kasutama õppimise juures abi vajavad.

«Töö leidmiseks on üks variant tutvused ja teine on internetist otsida.» selgitas Vaabel, miks töötute arvutioskus oluline on. Nii on ka heade kutseoskustega inimesel ilma arvutikasutamise oskuseta tööalased väljavaated ülimalt piiratud.

Vaabeli hinnangul on arvutioskuses võimalik tavakasutaja tasemele jõuda kümnepäevase intensiivkursuse baasil. «Me jõuame vaadata Wordi, natuke Excelit, Outlooki, meilide lugemist. Jõuame vaadata kõiki tööportaale, kirjutada CVd, kasutada ID-kaarti,» loetleb ta.

Sealt edasi on andekamatel võimalik hakata võtma juba erikursusi ja efektiivse kasutamise kursusi. «Sealt edasi saavad nad minna tööle, kasutada Excelit,» selgitas Vaabel. «Mitte lihtsalt lahtreid täita, vaid ka valemeid kirjutada.»

Koolituse alguses teeb Vaabel õpilastele 30 küsimusest koosneva testi: kui esialgu saadakse keskmiselt 5–10 õiget vastust, siis lõpus tehakse maksimaalselt kolm viga. «Seitsmelt õigelt vastuselt kahekümne seitsmeni on ikka üsna hea edasiminek,» arvas ta.

Nulltaseme õppurite jaoks on aga Vaabeli hinnangul siiski põhiline kursusest saadav arvutikasutamise julgus. «Nad ei karda enam arvutit,» rõhutas ta. «Teavad, et ei ole nii, et vajutavad nuppu ja siis käib pauk ja arvuti lendab õhku. Ma alati julgustan neid, et kui te suudate arvuti ära lõhkuda, tarkvaraliselt, siis ma annan selle eest medali.»

Lihtsalt linnukese kirja saamiseks kursustele Vaabeli hinnangul üldiselt ei tulda. «Õpilased on väga püüdlikud,» selgitas ta.

Algajate õpetamine on profikursustest aga tunduvalt keerulisem, kuna edasijõudnute koolitusi võtvatel inimestel on vajalik julgus ja taip juba olemas.

«Oluline on empaatia. Ei tohi ärrituda, kui inimene küsib ühte ja sama asja mitu korda. Kordamine on tarkuse ema,» rõhutas Vaabel. «Kui näiteks ütelda, et pane aken kinni, siis ta tõuseb püsti ja paneb akna kinni – seda ei tohi talle pahaks panna.»

Vabalt vene keelt valdava inimesena tegeleb Vaabel palju ka just venekeelsete üle 50-aastaste inimestega, kes statistiliselt on ka suurimaks töötuse riskigrupiks. Samas käivad Vaabeli hinnangul vene rahvusest inimesed kohal isegi kohusetundlikumalt kui eestlased.

«Nad jäävad eriti rahule, kui nad vaatavad, et eesti inimene õpetab ja räägib veel nii hästi vene keelt ka,» kirjeldas ta.

Tänavu on töötukassa koolitustele saatnud ligi 9000 töötut

Praegu on Eestis töötute abistamisel kasutusel näiteks koolitused, karjäärialane ja psühholoogiline nõustamine, tööharjutus ja tööpraktika, ettevõtlustoetused, kvalifikatsiooni tõendava tunnistuse saamise toetuse ning palgatoetuse programm.

Viimase osas toob sotsiaalministeeriumi tööpoliitika juht Martin Medar välja, et palgatoetus ei ole aidanud üksnes töötuid, vaid toonud riigile otsest kasu ka suurenenud maksutulude laekumise tõttu. «Üks palgatoetusesse panustatud euro toob tagasi seitse eurot, sellest 2,8 eurot on riigi jaoks puhas täiendavate otseste maksude laekumisest tulenev võit,» kirjeldas ta.

Sealjuures on kuus kuud pärast palgatoetuse lõppu abisaanute tõenäosus olla hõivatud ligi 56 protsendipunkti suurem kui kontrollgrupi puhul.

Koolituste puhul ei ole erinevus siiski nii suur. Töötukassa uuringu kohaselt on koolitatutel tõenäosus kuuendal kuul pärast koolituse algust tööl olla vaid 5,8 protsendipunkti võrra suurem kui nendega sarnastel isikutel, kes aga sellist abi ei saanud.

Erinevaid koolitusi läbinutest läheb kuue kuu jooksul tööle ligi 44 protsenti, tööpraktika läbinuist kaks kolmandikku.

Töötukassa on tänavu esimese kuue kuu jooksul koolituskaardi väljastanud ligi 9000 inimesele ja kokku tehti läbi üle 12 000 kursuse. Töötukassa koolituse teenusejuhi Karin Andri sõnul hinnatakse töötu vajadusi individuaalselt. «Koolituse eesmärk ei ole lihtsalt silmaringi laiendamine,» selgitas ta.

Töötukassal on praegu 200 koolituspartnerit. «Meie mureks on see, kas need koolitused on ka kvaliteetsed,» rääkis Andri. Kvaliteeti hindab töötukassa koolitaja veebilehe ja õpetajate kutsealase kogemuse kaudu, teenust kasutanud töötuilt aga regulaarset tagasisidet ei küsita.