Parts saavutas rohelise elektri toetuste kärpe

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Majandusminister Juhan Parts ja taastuvenergia koja juht Rene Tammist allkirjastasid eile rohelise elektri toetuste muutmise kokkuleppe. IRLi ministri ja taastuvenergia tootjate ligi kaks aastat kestnud vastasseis sai lahenduse, seni olid tootjad jäigalt kaitsnud seniseid toetusi.

Eile allkirjastatud kokkulepe annab tugeva seljataguse juba tegutsevatele ja vähemalt ehitusluba või müügilepingut omavatele, kuid alles lähiajal tegutsemist alustavatele ettevõtetele. Tulevastele investeeringutele antavad toetused ja tagatised on juba märksa lahjemad.

Kokkuleppe üks punkt ütleb, et taastuvenergia tootja kapitali tasuvusmäär (IRR) peab olema vähemalt kümme protsenti. Kui see on väiksem, on ettevõtjal õigus küsida konkurentsiametilt lisatoetust. See klausel kehtib eesõigusega firmadele, mis juba tegutsevad.

Hakkpuidu küttel soojuselektrijaamad, neist suuremad on Tallinnas, Pärnus ja Tartus, saavad kokkuleppe järgi tagatise, et kui hakkpuidu hind peaks tõusma, siis kasvab ka taastuv­energiatoetus. Teised uued hakk­puidu kasutajad peavad leppima 9,3 sendi miinus börsihind toetusmääraga, seda hoolimata puidu hinnast.

Kokkuleppe järgi kaob tuuleenergia toetuse mahu ülempiir. Edaspidi kehtestab valitsus igal aastal minimaalse mahu, mille eest taastuvenergia toetust makstakse, piirates sel teel ka toetuste kasvu. Ka selle piirangu juures on eritingimus, et juba tegutsevad ettevõtted saavad elektri eest toetuse kätte hoolimata valitsuse kehtestatud tsensusest.

Ka hinnalagi, mille alusel rohelise elektri tootjaile uuest aastat toetust arvutatakse, on kahel viimasel kuul peetud kõnelustel nihkunud ettevõtjaile soodsas suunas.

Ei kaotaks sentigi

Jaanuaris pakkus majandusministeerium, et rohelise elektri toetusmääraks võiks olla hakkpuidu soojuselektrijaamadel 7,4 eurosenti kilovatt-tunni eest, millest lahutatakse börsihinna kuu keskmine. Tuuleparkide toetus oleks olnud 8,6 senti miinus börshind. Uues kokkuleppes on aga mõlema tootmisviisi toetuse suuruseks 9,3 senti miinus börsihind.

Näiteks tänavu, mil elektri börsihind on olnud ebaharilikult madal, ei kaotaks taastuvenergia tootjad sentigi. Selle aasta esimeste kuude keskmine hind on olnud neli senti kilovatt-tund. Lahutades 9,3st neli senti, saame 5,3 senti ehk täpselt nii palju kui praegune toetusmäär.

Tähelepanuväärne on ka see, et uus toetusskeem ei arvesta varasemat konkurentsiameti analüüsi, mille järgi tuulepargid vajavad suuremat toetust kui hakkpuidu soojuselektrijaamad. Uus toetusskeem jagab nendele ettevõtetele ühesuguse toetusmäära. Hakkpuidu jaamade olukord on isegi soodsam, sest nad on nüüd kaitstud puidu kallinemise eest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles