Masinatööstuses tõusis palk mullu 13 protsenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Masinatööstuses oli mullu palgakasv tööstusharudest kõige kiirem ning küündis 13 protsendini.
Lisaks kasvasid tööjõukulud ka töökoormuse suurenemise tõttu.
Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud masinatööstuse ülevaatest selgub, et mullu toodeti sektoris poole võrra rohkem toodangut kui aasta varem, paranesid ettevõtete majandustulemused ning tõusis üldine tootlikkus.
Tootmisest veelgi kiiremini kasvasid müügitulud. Sellele aitas kaasa siseturu nõudluse kasv, mis tõusis kolmandiku võrra. Samuti suurenesid ekspordi mahud ligi 60 protsenti, millest suurema osa moodustas tõste- ja teisaldusseadmete müük.
Vaatamata tootmismahu kiirele kasvule vähenes masinatööstuses jätkuvalt töötajate arv. Kiirstatistika kohaselt oli sektoris hõivatud ligi kümnendiku võrra vähem töötajaid võrreldes 2010. aastaga.
Masinatööstuse ettevõtted investeerisid mullu ligi poole võrra rohkem kui aasta varem, kuid aastatagune võrdlusbaas oli viimaste aastate madalaim.
Investeeringute kasvu taga oli masinate ja seadmete soetamine, mis suurenes eelmise aastaga võrreldes üle kahe korra. Varasemast vähem suunati kapitali hoonete ja rajatiste arendusse.
Eestis tegutseb umbes 150 väikese ja keskmise suurusega masinate ja seadmete tootjat, kes on esindatud peaaegu igas Eesti piirkonnas.