Pea pooled eestimaalastest on valgekraed ning iga kümnes juht

Ines Kuusik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeeriumi tööpoliitika ja analüüsi osakonna analüütik Liina Malk tuvustamas tööjõu-uuringut.
Sotsiaalministeeriumi tööpoliitika ja analüüsi osakonna analüütik Liina Malk tuvustamas tööjõu-uuringut. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Sotsiaalministeeriumi tööturuülevaatest selgub, juhte ja tippspetsialiste on Eestis rohkem kui euroliidus keskmiselt ning valgekraede osakaal tööjõus on kasvanud 47 protsendini.

Kõige suuremale arvule eestimaalastest annab tööd töötlev tööstus, kus töötab hõivatutest pea iga viies, sel ajal kui euroliidus keskmiselt ligi 15 protsenti.

Euroliiduga võrreldes on Eestis rohkem inimesi hõivatud hariduse, ehituse, veonduse ja laonduse alal. Samal ajal töötab Eestis tunduvalt vähem inimesi tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkondades.

Ametikohtade lõikes selgub ülevaatest, et Eestis on Euroopaga võrreldes suurem osa inimesi hõivatud juhtide või tippspetsialistidena: pea iga kümnes töötav eestlane on juht, sel ajal kui Euroopas on juhid ligi kuus protsenti hõivatutest.

Uuring toob välja, et hõivatute seas on üha enam haka­nud suurenema valgekraede osatähtsus. 2011. aas­tal moodustasid valgekraed 47 protsenti ning sinikraed 53 protsenti hõivatutest.

Valgekraedena käsitletakse seadusandjaid, kõrgemaid ametnikke ja juhte; tippspetsialiste; keskastme spetsialiste ja tehnikuid ning ametnikke.

Sinikraedeks loetakse uuringus teenindus- ja müügitöötajaid, põllumajanduse ja kalanduse oskustöölisi, oskus- ja käsitöölisi, seadme- ja masinaoperaatoreid, lihttöölisi, relvajõude.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles