Jutt hea juhtimise tähtsusest pole vaid tühipaljas sõnakõlks, vaid sellel on konkreetne rahaline mõõde - suurenev käive.
Jutt headest juhtidest pole vaid sõnakõlks
17. juuli 2012, 12:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hea juht on peamine põhjus, miks inimesed on tööga rahul, pühendunud ja lojaalsed ettevõttele, kirjutavad juhtimiskonsultandid Jack Zenger ja Joseph Folkman HBRis.
On palju uuringuid, mis näitavad lineaarset korrelatsiooni töötajate pühendumise ja ülemusega rahulolu vahel. Me oleme näinud sama mudelit mitmetel maadel ja erinevates tööstusharudes.
Hiljutises artiklis aga märkis Jim Clifton, Gallupi juht, et 60 protsenti USA valitsusasutustes töötavatest inimestest on õnnetud ja oma tööga rahulolematud. Ja mitte sellepärast, et palgad oleksid madalad, boonused tööl kehvakesed või puhkust vähe, vaid just sellepärast, et neil on halvad ülemused.
Miks on oluline, et ülemus oleks hea?
Mitte ükski motiveerimisvõte ei mõju, kui ülemus on vilets. Nagu märgib Clifton, et kallid motivatsiooniprogrammid, töötajate kaasamine, hüved, karjäärivõimalused, tervisekindlustus jm võib unustada, kui inimesed on omadega ummikus kehva ülemuse tõttu.
Kui ülemus on hea, suurenevad ettevõtte tulud. Paljud uuringud on näidanud, et ka siin on tugev seos – kui töötajad on rahul, on rahul ka kliendid ja suurenevad tulud.
See seos tuli välja juba 15 aasta tagusest uuringust Searsis. Nimelt ilmnes, kui parandada töötajate rahulolu 5 protsenti, suureneb klientide rahulolu 1,3 protsenti, mis omakorda tõi kaasa 0,05 protsendise tulude kasvu. Võib tunduda küll väike protsent, kuid ketile tõi see lisaks 250 miljonit dollarit müügitulu aastas.
Samasuguseid uuringuid on vahepeal korranud J.C. Penny, Best Buy ja Marriott ning kõigist neist on tulnud välja sama järeldus. Kui nüüd kõik need andmed kokku panna, on selge, et juhtimisse investeerimine tasub end ära ja see on eelduseks, et tõuseb ka inimeste tööviljakus ning suureneb käibenumber.