Merkel silmitsi «Hispaania mässuga» Bundestagis

Merkel silmitsi «Hispaania mässuga» Bundestagis.

FOTO: SCANPIX

Kantsler Angela Merkel seisab silmitsi omaenda toetajate järjekordse mässuga Saksa parlamendis, kui rahvaesindajad neljapäeval 100 miljardi eurost Hispaania pangaabi hääletama hakkavad.

Kuna opositsioonilised sotsdemokraadid (SPD) ja rohelised on rahasüsti poolt, peaks Bundestagist kõlama selge «jah».

Küll aga ennustas kristlike demokraatide parlamendiliider Volker Kauder, et otsest «kantsleri enamust» – mis eeldaks 311 häält 620st võimalikust – Merkel diilile ei saa.

Reeglina on Merkelil parlamendis üldine 19 hääle enamus omaenda Kristlike Demokraatide (CDU), selle Baieri sõsarpartei CSU ja liberaalsete vabademokraatide ridadest.

Juunis mässas aga 26 Merkeli toetajat, hääletades vastu või jättes hääletamata, nurjates kantsleri enamuse. Mässust hoolimata läks Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM) kahe kolmandikulise häälteenamusega läbi, SPD ja roheliste abiga.

Kauder kinnitas eilses Welt am Sonntagi numbris kirglikult, et Hispaania diil «kantsleri enamust» ei eelda.

«Me ei vali siin ju kantslerit,» ütles Kauder.

Opositsioon on eri meelt.

«Iga muu variant peale kantsleri enamuse on tegelikult kaotus, märk kantsleri võimu murenemisest,» ütles SPD eestkõneleja parlamendis Thomas Oppermann.

Merkel ütles eile õhtul avaldatud intervjuus, et on veendunud lihthäälteenamuses Hispaania abi toetuseks. «Me saame alati vajaliku enamuse kätte,» ütles ta riikliku telekanali ZDFi vahendusel.

Hispaania diil, mille euroala rahandusministrid põhimõtteliselt heaks kiitsid, laseks kõigepealt käiku ajutise 440 miljardi eurose finantsstabiilsusfondi (EFSF) ja seejärel juba 500 miljardi eurose ESMi rahad, et rekapitaliseerida kõige nõrgemaid Hispaania panku.

Ettevõtmine tekitab väga vastakaid tundeid – eriti Saksamaal, kus juhtivad majandusteadlased ja kommentaatorid on antud küsimuses sügavalt lõhestatud.

Mõjuvõimsa Bundesbanki president Jens Weidmann ütles nädalavahetusel, et Euroopa abi oleks efektiivsem, kui tingimused rakenduksid Hispaania majandusele tervikuna.

«Võlakirjaturgudele mõjuks positiivselt, kui investorid näeksid, et tingimused... ulatuksid pangandussektorist kaugemale,» ütles Weidmann ärilehele Börsen-Zeitung. Kuid ta rõhutas, et Hispaania valitsuse poliitika pööre – 65 miljardi jagu kulukärpeid ja käibemaksukergitusi – osutab arusaamisele laiapõhjalise reformi vajalikkusest.

Weidmann, kes töötas varasemalt kantsleri majandusnõunikuna, ütles ühtlasi, et Itaalia kasvavad laenukulud ei õigusta abi euroala fondidest.

«Kui Itaalia jääb oma reformide juurde, siis on nad õigel teel,» ütles Weidmann. Ta toonitas, et laenukulude kasv üksi ei õigusta finantsabi, mida tohiks anda vaid viimases hädas.

Saksamaa ei ole veel ratifitseerinud ESMi aluslepet, mida parasjagu uurib Karlsruhe konstitutsioonikohus. Küll aga on valitsus pälvinud jõulise julgustuse endiselt Saksa presidendlit ja praeguselt konstitutsioonikohtu juhilt Roman Herzogilt, kes ütles, et ei näe põhjust, miks Karlsruhe selle leppe hülgama peaks.

«Valitsusel on õigus rasketes olukordates väga suuri riske võtta,» ütles Hertzog ärilehele Wirtschaftswoche. Ta ütles, et suveräänsuse loovutamise määr on ESMi ja EFSFi puhul põhimõtteliselt sama, ning et EFSFi puhul andis kohus juba oma nõusoleku.

Ka rahandusminister Wolfgang Schäuble väljendas veendumust, et kohtust tuleb positiivne otsus. «Ma arvan, et see on hea, et kohus süveneb sellesse küsimusse põhjalikult. Ja ma loodan, et meie seisukoht leiab peatselt kinnitust,» ütles ta.

Copyright The Financial Times Limited 2012

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles