Edelaraudtee jääb suurest rahast ilma
16. juuli 2012, 08:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Edelaraudteel tuleb mängumaa konkurendile loovutada ja oma rongid maha müüa või maha kanda.
Valitsuse otsuse kohaselt jääb 2015. aastast eestimaalasi riigisisestel rongiliinidel teenindama vaid riigifirma Elektriraudtee, mis võtab tänavu saabuma hakkavate uute rongidega üle Marcel Vichmanni firma Edelaraudtee marsruudid. Ärimees jääb nii ilma ka miljonitest eurodest.
Juuni keskel otsustas valitsus, et ei hakka 2010. aastal Saksamaalt tellitud 20 uuele diiselrongile pikalt opereerijat otsima ja kasutab oma õigust need otse Elektriraudteele anda.
Rongireisijatele tähendab see, et kui praegu sõidutab Tallinna–Tartu, Tallinna–Koidula ja Tallinna–Narva suunal Edelaraudtee, siis hiljemalt aastal 2015 hakkavad neil liinidel sõitma vaid Elektriraudtee uued rongid.
Uute rongide ostupõhjuseks oli see, et vanad on juba amortiseerunud ja vajavad väljavahetamist, uued on pealegi oluliselt säästlikumad.
Samas ei tähenda see säästlikkus, et sõitmise eest saaks edaspidi vähem raha välja käia. «Uute rongide kulubaas on madalam ega too kaasa piletihinna tõusu, samas ei ole piletihindu plaanis ka langetada, sest soovime avaliku teenuse mahtusid kasvatada,» ütles majandusministeeriumi raudteeosakonna juhataja Ain Tatter.
Kokku tellib riik 38 uut rongi, millest 18 on elektrirongid ja 20 diiselrongid. Milleks viimased Elektriraudteele? Postimehe allikas ütles, et kuna Edelaraudtee pole aastaid rongiparki investeerinud, siis on usaldus ettevõtja vastu kadunud.
Leping lõpeb
Edelaraudteel oli aga lootus, et valitsus paneb uute rongide kasutamise õiguse hankega enampakkumisele. Sama lootis ka näiteks Hugo Osulale kuuluv bussifirma Sebe, mis on teatanud huvist rongiärisse siseneda.
Erinevalt viimasest on aga ärimees Marcel Vichmannile kuuluval Edelaraudteel jalg raudteeäris palju aastaid sees. Edelaraudteel on praegu veel kehtiv leping riigiga, ent see lõpeb 2014. aastal – täpselt siis, kui kõik uued rongid kohale jõuavad.
«Räägitakse liberaalsest majandusest ja avatud konkurentsist, aga raudtee liigub mingisugusel põhjusel vastassuunas,» ei jätnud Edelaraudtee juht Kalvi Pukka pahameelt väljendamata.
Lepingu kadumisega jääb ettevõte ilma dotatsioonist – mullu oli see ligi 13 miljonit eurot, tänavu on planeeritud summaks 13,4 miljonit eurot. Sellest jääb firma eeldatavasti 2015. aastast ilma. Dotatsioon ongi põhiline motivaator, miks rongiäriga tegeleda. Selleta ei saa läbi tõenäoliselt ükski rongifirma maailmas.
Samas ei ole rongid Edelaraudtee ainuke vara. Nimelt kuuluvad Edelaraudteele ka rööpad, millel firma rongid sõidavad, ja jaamahooned. Kinnistusraamatus moodustab firma tütarettevõttele Edelaraudtee Infrastruktuur kuuluva kinnisvara loetelu üpriski pika rea. Kui riik võtab üle Edelaraudtee liinid, peab ta hakkama ka rööbaste ja jaamahoonete kasutamise eest raha maksma.
Mullu teenis Edelaraudtee tütarfirma rööbaste kasutustasu 4,5 miljonit eurot, aasta varem 4,6 miljonit. Lisaks maksis riik Türi–Viljandi raudteelõigu kapitaalremonti umbes 12,8 miljonit eurot.