Seeder: Eesti salarelvaks otsetoetuste nimel on jäänud Balti erisus
14. juuli 2012, 00:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul on töö põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamiseks vilja kandmas ja reaalselt saavutatavaks otsetoetuste mahuks järgmiseks seitsmeks aastaks võiks olla 75 protsenti EL-i keskmisest, mis annaks meie põllumeestele miljard eurot toetusi.
Ümmargusele numbrile vaatamata on põllumajandusminister Seederil sellest rääkides silmnähtavalt raske naeratada. Neljasilmavestluses oma euroopa kolleegidega on ta ju kinnitanud, et Eesti ei aja taga toetusraha.
Ideaalis näeks Seeder ligi 50 aastat kestnud otsetoetuste süsteemi sootuks kaotamist, aga kuna see tähendaks ületamatut lööki vana euroopa talumeestele, on ainus kiire võimalus võrdsema kohtlemise saavutamiseks see, kui toetuste mahtu võrdsustada.
Seda on hädasti vaja, sest keskmiselt saab Euroopa talunik toetust 269 eurot hektari kohta, Eesti samaväärne põllumees aga vaid 117 eurot. Lätis on sama number 100, Maltal aga koguni 800 eurot.
«Täna on see sisuliselt viinud dumpinguni - meile tuuakse sisse odavama hinnaga kaup, mis on suuremate toetustega kinni makstud,» kirjeldas Seeder põhjusi, mis Eesti tootjatel konkureerida ei lase.
Sellest on aru saanud Euroopa komisjon ja ka mitmed valitsused. Seederi rõõmuks seisavad Eesti selja taga Saksamaa ja Suurbritannia, skeptilised on aga Prantsusmaa, Holland, Belgia, Taani, Rootsi ja teised. Otsetoetused moodustavad kaks kolmandikku EL-i 420 miljardi euro suurusest ühisest põllumajanduspoliitika eelarvest, mis on vanadele EL-i riikidele üks väheseid eelarveridu, kust nad oma sissemakstud raha ka tagasi saavad. «See on ka põhjus, miks otsetoetusi ei kaotata ära 2014., 2020. aastal ega pärast seda, ma olen täiesti kindel,» ennustas Seeder.
Seetõttu käiski Euroopa komisjon lauale tagasihoidliku pakkumise, et Eesti otsetoetused tõuseksid 2020. aastaks 58 protsendini EL-i keskmisest, Eesti meelest on see tempo aga aeglane ja riik nõuab 90 protsenti. «Ma arvan, et 70-75 protsenti võiks olla täiesti realistlik ja me ei soovi seda mitte perioodi lõpuks vaid kohe aastast 2014,» vaagis Seeder tänase seisuga Eesti tegelikke võimalusi.
Täispanga ehk 90 protsendi saavutamisel saaks Eesti 2014.-2020. aastani otsetoetusi 1,5 miljardit, 75 protsendi puhul 1 miljard ja 58 protsendi puhul 740 miljonit eurot.
«Eks see ole ikka solidaarsus,» vastas Seeder teatud irooniaga küsimusele, millel rõhudes ta euroopa ametikaaslastele Eesti toetusvajaduse selgeks teha kavatseb. Kuigi Seeder sellelt eriti katet kergitada ei taha, on tegelik diplomaatia midagi muud.
Balti naabritega kampa löönud Eesti mängib balti erisusele, mille sisuks on väide, et ebavõrdsuse kaotamiseks Baltimaades tuleks otsetoetuste rahakassast välja käia vaid võrdlemisi väike summa, mille äravõtmine näiteks Prantsuse põllumehi kuigivõrd ei mõjutaks.
Sellega jäetakse mängust välja teised Ida-Euroopa maad, kelle vajadused Vanat Euroopat tegelikult hirmutavad. Võrdluseks – Baltikumi põllumajandusmaa kokku, mille pealt toetusi makstakse, on vaid umbes 10 protsenti Poola mahust.
EL-i suurriigid on varmad vastuväiteid esitama. Kuigi Eesti toetused hektari kohta on EL-i ühed madalamad, on need toodanguühiku kohta aga üle keskmise. «Selle kohta ütlevad teised, et kas me peame seda ebaefektiivset põllumajandust toetama?» selgitas Seeder.
Eesti jaoks on võrdsuses aga palju kaalul, sest Eestis valmib juba praegu ülimalt konkurentsivõimelisi saadusi, mille välisturgudele pääsemist segab vaid see, et mujal saadakse odavamalt läbi.
Ka senised võrdlemisi väikesed otsetoetused on Eesti põllumajanduse varjusurmast välja toonud. Maa ei võsastu ega soostu enam, vaid sellel hoopis laiendatakse põllumajandust.
Seeder ennustas, et kui otsetoetused kasvavad ja nende tasakaal võrdsustub, on Eesti põllumehed ühel hetkel Euroopa kolleegidega võrreldes isegi paremas seisus. «Me oleme käinud läbi tulest ja veest, meil on tootmisstruktuur konkurentsivõimelisem - suuremad tootmisüksused, karjad, mis on puhtökonoomiline eelis.» Tarbija jaoks peaks see juba järgmise seitsme aasta jooksul kaasa tooma kohalike põllumajandustoodete odavnemise.
Otsetoetuste kasvul on aga ka varjukülg, mille vastu aitaks Seederi sõnul vaid nende kaotamine. Nimelt tõusevad järsult põllumaa hinnad, sest põllumeestele maad rentivad maaomanikud tahavad toetustelt ise suuremat tasu küsida.
«See trend on juba kasvav ja eriti terav probleem Eestis, Lätis ja Leedus. Paljud tootjad tegelikult kaotavad otsetoetuste tõusust, mitte ei võida, kui nad on maa rentnikud,» avaldas minister.
See, kui suuri otsetoetusi Eesti põllumeestele järgmisel eelarveperioodil tegelikult maksma hakatakse, otsustatakse tõenäoliselt Euroopa Komisjonis 2013. aasta suveks.