Hispaania ja Itaalia laenukulud hüppasid eile ohtlikesse kõrgustesse, kuna ELi liidrite poolt tippkohtumisel kokkulepitud «läbimurre» sattus teatud põhjapoolsete liikmesriikide tagasilöögi tõttu uute küsimärkide alla.
Euroalas sai läbi järjekordne «läbimurre»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sündmuste kulg viitab sellele, et tippkohtumisele järgnenud üürike ralli Euroopa finantsturgudel polnud midagi muud, kui väike vahepala.
10-aastaste Hispaania riigivõlakirjade tootlused tõusid eile hommikul üle 7 protsendi piiri ning settisid hiljem 6,97 protsendi peale.
Itaalia tootlused saavutasid 6,02 protsendi taseme.
Tõenäoliselt kujuneb esmaspäeva õhtune euroala rahandusministrite kohtumine antud olukorda arvestades teravaks.
Ministrid kogunevad Brüsselisse arutama Hispaania hädaliste pankade kuni 100 miljardi eurose päästeoperatsiooni tingimusi.
Ühtlasi tuleb neil kaaluda Küprose abipaketti ning kuulata ära Kreeka uue rahandusministri ettekanne selle kohta, kuidas nad oma reformiprogrammi taaskäivitada kavatsevad.
Tumeda varjuna lasub ministrite koosoleku kohal ägenev debatt selle üldsõnalise diili üksikasjade üle, mis Brüsselis läinud nädalal varavalges kokku lepiti.
Euroametnikud tunnistasid, et tippkohtumisel ilmselt siiski ei suudetud otsustavalt läbi lõigata kõikuvate pankade ja valitsuste vahelisi köidikuid, kuigi riigijuhid alguses nii väitsid.
Kuulutades välja läbimurde kriisis, leppisid liidrid kokku, et nende uus 500 miljardi eurone ESM võib hakata süstima raha otse pankadesse – ega pea seda kanaliseerima valitsuste kaudu.
Nii saanuks valitsused remontida panku kasvatamata riigivõlga, mis neid kriisi arenedes üha intensiivsemalt piinab.
Eriti konkreetselt tõotati Hispaaniale, et nimetatud poliitika rakendub ka tagasiulatuvalt, võimaldades Madridil kustutada bilansist osa võlgadest niipea, kui otsesüstid käivituksid – võib-olla tuleval aastal.
Kuid eile kinnitas üks euroala ametnik, et isegi selliste rekapitaliseerimiste puhul oleksid Hispaania ja teised valitsused ikkagi «konksu otsas» ja peaksid tagama täielikud krediidigarantiid.
Taolisi garantiisid oleks vaja vähemalt seniks, kuni euroala valitsustel õnnestub luua tõeline pangandusliit, ütles ta – projekt, mis võib võtta mitu aastat. Ja ei pruugi tegelikult üldse õnnestuda.
«Mingi müstika on siin mängus,» ütles ametnik.
Teine tugev hoop ähvardab diili Hollandi ja Soome poolt, mis on astunud vastu katsetele käivitada raskustes riikide võlakirjade ostud päästefondide rahaga (langetamaks Itaalia ja Hispaania laenukulusid).
Just seda lehvitas Itaalia peaminister Mario Monti tippkohtumise kiiluvees kui suurt võitu.
Põhjapoolsed valitsused rõhutavad aga, et sellised samme tohib astuda üksnes eriolukorras – ning rangetel tingimustel.
«Monti pakub natuke üle, kui ta käib ringi ja kuulutab, et järelturule sekkumise osas valitses üksmeel. Sest see pole lihtsalt tõsi,» ütles üks Soome diplomaat.
Hollandi peaminister Mark Rutte ütles parlamendi ees, et ESMi nimeline uus päästefond ei ole nagunii võlakirjade ostmiseks piisavalt suur.
Nüüd, kus euroala valitsused üritavad diili üksikasju paika panna, ähvardab neid nii vasak- kui paremleeride viha.
Sel nädalal läkitasid enam kui 160 Saksa akadeemikut kantsler Angela Merkelile kirja, milles nõuavad tippkohtumisel tehtud järeleandmiste tühistamist, kuna nonde tõttu kasvaksid maksumaksjate kohustused euroala perifeeria valitsuste ees.
Akadeemikud utsitavad valijaid Merkelile survet avaldama ja väidavad, et tema otsus tippkohtumisel oli «vale».
Copyright The Financial Times Limited 2012