Glikman: Eesti riik kiusab ärimehi

Enn Tosso
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leon Glikman leiab, et ajakirjanikud usuvad liiga vankumatult õiguskaitseorganite eksimatusse ja seetõttu mõistavad süüdistatavad juba ette süüdi.
Leon Glikman leiab, et ajakirjanikud usuvad liiga vankumatult õiguskaitseorganite eksimatusse ja seetõttu mõistavad süüdistatavad juba ette süüdi. Foto: Toomas Huik

Toomas Annuse kaitsja Leon Glikman loodab, et ehk väheneb nüüd prokuratuuri ind viia liiga kergekäeliselt süüdistusi kohtusse.

Advokaat Leon Glikman, kes kaitseb maadevahetuse protsessil ettevõtja Toomas Annust ja temaga seotud firmasid, ütleb, et kaitsepolitsei ja prokuratuuri võimuga peaksid kaasnema kontroll, mõõdukus ja vastutus.


Hoolimata sellest, kuidas maadevahetusprotsess lõpeb, on sellel kahtlemata suur mõju Eesti õigussüsteemile ja avalikule haldusele. Mis on need õppetunnid ja mõjud, mida juba praegu võib nimetada?

Kuna menetlus veel käib, siis saan piirduda vaid üldiste järeldustega. Esiteks leidsid otsusega tuvastamist kohtuniku ähvardamine kriminaalasjaga, samuti muud menetlusvälised survestamise meetmed.
Teiseks seadis kohus seni  «pühaks lehmaks» oleva jälitustegevuse seaduslikkuse kahtluse alla, viidates süstemaatilistele seadusrikkumistele ja väärpraktikale. Meedia on kajastanud sellest väikest osa – kui näiteks toimus pealtkuulamine 60 päeva asemel 62 päeva, adumata, et ka kahepäevane ebaseaduslik jälitustegevus on tõsine inimõiguste rikkumine.

Kokku oli sõlmitud 185 identset (maade)vahetust, millest tembeldati valikuline näputäis seadusvastasteks, kummatigi olid viimased notarite ja nüüdseks ka haldus- ja kriminaalkohtu hinnangul seaduslikud.

Hiljuti kohustas halduskohus jõustunud lahendiga ühe süüdistuspaketti kuulunud vahetuse lõpule viima. Hea veel, et halduskohtunikku pole «kaasosaliseks» nimetatud. Kuidas on võimalik jätkata normaalset tsiviilkäivet, kui prokuratuur võib omal valikul osa seadusega otsesõnu lubatud tehingutest aastate pärast seadusvastasteks tembeldada?  

Loodan, et otsus paneb natukenegi põhiõigustele mõtlema, viimaste väärtust meil piisavalt ei hinnata. Ehk väheneb prokuratuuri ind viia kergekäelisi süüdistusi kohtusse, mille tulemusel paraneksid nii  kindlustunne kui ka üldine ettevõtluskliima, rääkimata ressursi vabanemisest võitluseks tõelise kuritegevuse vastu.

Maadevahetuse kohtuasjas kuulati üle 120 tunnistajat. Kas keegi tunnistas, et teab midagi altkäemaksu andmisest?

Süüdistus ei esitanud ühtegi küsimust selle kohta, kas tunnistaja teab midagi altkäemaksu lubamise või andmise kohta. Kohtu ja kaitsjate küsimustele  vastasid kõik eitavalt. Kui ei huvita inimeste elu ja tervis, siis tuleks mõelda vähemalt maksumaksja rahale. Kas oli ikka põhjendatud kohtusse esitada 40 000 lehekülge süsteemituid materjale, kui prokuratuur tugines sellest umbes viie protsendile?

Maadevahetuse protsessi kohtunikku ähvardas kriminaalasja algatamine. Kuidas kommenteerite sellist käiku prokuratuuri poolt?

Avalikuks tehtud kohtuotsuses on tõepoolest tuvastatud kohtuniku kriminaalasjaga ähvardamine, millega teda sunniti tühistama seaduslik poolte võrdsust tagav määrus. Olukord, kus põhiseaduslikku immuniteeti omav kohtunik peab kartma üht menetlusosalist ja võtma oma siseveende vastaselt vastaspoolelt ausa menetluse võimalused, on tülgastav.

Mitmed ettevõtjad on avaldanud muret, et riigi jõuorganite käitumine tekitab neis hirmu oma ettevõtte ja karjääri tuleviku osas. Eestit on toodud ikka eeskujuks kui väga hea ja läbipaistva ettevõtluskeskkonnaga riiki. Kas meil on oht oma hea maine minetada?

Naudin tsiviilkohtumenetlust, ent riik on mu klientidele nii palju probleeme põhjustanud, et olen enamiku aega veetnud mulle ebameeldivates kriminaalasjades. Olles töötanud USAs ja teinud koostööd paljude ELi partnerbüroodega, võin kinnitada, et siinset äritegevust saadab riigipoolne kiuslikkus.

Ma ei usu, et Eesti ettevõtja on enam kriminogeenne, nii nagu pole seda ka Eesti kodanik, kellest on enamik karistusregistris.

Kardetakse isegi vabatekstis telefonitsi rääkida, et keegi ei saaks ära kasutada nalju, keelelibastusi või üksikuid kahtlasena näivaid lauselõikusid. Nii mõnigi on väljakurnamise või hirmufooni tõttu ettevõtlusele käega löönud, esineb ka välisinvestorite ärapeletamise juhtumeid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles