Järgmisest nädalast muudab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) stardi- ja kasvutoetuse andmise tingimusi ning tõhustab järelkontrolli toetusraha saanud ettevõtete üle.
EAS tuunib uuest nädalast stardiabi andmise tingimusi
3. juuli 2012, 10:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EASi alustavate ettevõtjate finantseerimisvaldkonna juht Mari Vavulski räägib täpsemalt, mis varasemaga võrreldes muutub.
Teatasite, et tahate hakata toetama kõrgemat lisaväärtust loovaid alustajaid. Millised ettevõtted need võiksid olla?
Võrdleme alustavaid ettevõtjaid kuni 9 töötajaga ettevõtetega ning nende loodava lisandväärtusega. Tänane toetusskeem on välja töötatud põhimõttel, et tahame toetada kõik ettevõtteid, mis tegutsevad toetusesaamist võimaldavas valdkonnas. Hindamisel saavad edaspidi lisapunkte need ettevõtjad, kes suudavad luua kõrgemat lisandväärtust mille abil luuakse kõrgema tasuga töökohti, rakendatakse tehnoloogiat ettevõtte huvides ning küsitakse oma teenuste eest konkurentsivõimelist tasu.
Kas ekspordipotentsiaal on nüüd starditoetuse saamise eeltingimus? Kui keegi tahab toetust külakohviku avamiseks, siis pole mõtet raha küsima tulla?
Stardi- ja kasvutoetusel on erinevad sihtrühmad: starditoetus on mõeldud ettevõtjatele, kes suudavad luua ettevõtte, mis annab täisajaga tööd aastaringselt vähemalt ühele töötajale, kasvutoetuse puhul ootame ettevõtjalt eksportimisega alustamist. Toetusprogrammid eristatakse ja tehakse kaks erinevat programmi, mis mõlemad on suunatud erinevatele sihtrühmadele. Siiski on alustajatest eelistatud need ettevõtjad, kes hakkavad eksportima, loovad valdkondlikust palgast kõrgema või samaväärse palgaga töökohti ja tegutsevad nendes valdkondades, kus lisandväärtus on suurem. Ka külakohvik võib endiselt toetust saada, kui tal on selge arusaam sellest, kuidas oma äri käivitada ja kasvatada.
Kui tihe on seni olnud konkurss starditoetuse saamisel ehk et iga mitmes küsija seda ka tegelikult on saanud?
Viimase aastaga on starditoetuse rahastamine olulisel määral suurenenud, seda on saanud 80 protsenti taotlejatest; kasvutoetuse puhul 65 protsenti küsijatest. EASini jõuavad paremini ette valmistatud ettevõtjad: nad saavad aru, mida me neilt ootame ja meie saame paremini aru, kuidas neid edasi aidata. Äriplaan ja muud dokumendid, mis on vaja esitada toetuse taotlemiseks, ei tohiks olla kohustus, vaid pigem võimalus asjad enda jaoks läbi mõelda ja kirja panna. EAS ootab alustajalt sellist äriplaani, mis vastaks küsimustele kes, mida, miks, mis vahenditega, kellele ja kuidas. Meie jaoks on üha olulisem just see kuidas-pool ning tahame teada, millised on oodatavad tulemused, et anda siis omapoolne hinnang, kas see on toetuse saamiseks piisav.
Kui tihedaks on teil plaanis see sõel ajada?
EASi jaoks on oluline toetada neid, kes tahavad luua ettevõtte, mis on eristuv, suudab luua töökohti ning jõuda välisturule. Tänane olukord on üsna hea, rahastamisprotsendid on üsna kõrged ja kui ettevõtjal on vaja teha lisatööd, siis esimese tagasiside järel on tuldud uuesti taotlema ning ka saadud toetus. Tänavuse esimese poolaastaga oleme rahastanud ligi 300 ettevõtjat.
Kuidas hakkab peale toetuse saamist toimuma ettevõtja tulemuslikkuse kontrollimine: mida te hindate ja kui pika perioodi vältel? Kas ettevõtja peab elama pidevas kontrollide hirmus?
Alustavatele ettevõtjale tahame anda selge arusaama sellest, mida temalt ootame, kui talle toetuse eraldame. Meie jaoks on tegevuste ja tulemuste põhine rahastamine seotud peamiselt sellega, et koostöös ettevõtjaga vaatame üle tema järgmise 12 kuu plaanid ning sõnastame vahe-eesmärgid, mis aitavad eesmärgini jõuda. Soov ei ole lõputult kontrollida, vaid koos realistlikult läbi mõelda, kuhu peab jõudma ja kuidas seda saavutada.
Kui äri välja ei tule, küsite raha tagasi?
Toetuse tagasi küsimine toimub samadel põhimõtetel, nagu see ka täna on. EAS kaalub kõiki otsuseid haldusmenetluse põhimõtteid järgides ning teatud rikkumiste korral küsitakse toetus ka tagasi, nt kui toetust ei kasutada selleks, milleks see oli mõeldud; ei saavutata projektis seatud eesmärke, minnakse pankrotti vms. Oluline on seejuures kaalutlus ja põhjendused: äri on risk ning erinevad otsused kannavad riske, EASi jaoks on oluline aru saada, kas ja kui palju on riskidega arvestatud ja mis on ettevõtja selleks teinud, et riske maandada.
Kuidas muutuvad toetuste summad?
2009. aastal, mil Eesti kannatas masu käes, muudeti drastilisest alustajate toetusskeemi, sh summasid. Nüüd oleme taastamas masu-eelset olukorda, starditoetuse suurus hakkab olema 5000 eurot, samas suurendame kasvutoetuse saajate omafinantseeringu määra 50 protsendini ja toetussumma jääb samaks (32 000 eurot).
Sel aastal on plaanis stardi- ja kasvutoetustena jagada 5 miljonit eurot.