Maanteede uus valitseja

Aivo Adamson

FOTO: A.Peegel

Maanteeameti uus juht Aivo Adamson töötas 20 aastat Hansapangas. Ta alustas 1992. aastal Pirita kontori juhina, siis tuli Tartu kontori avamine, pärast seda hoiupankade erastamised Lätis ja Leedus. Eilsest ta enam Swedbanki palgal ei ole. Tema töölaud tillukeses kabinetis Tallinnas Pärnu maanteel sai juba pool aastat tagasi mõtteis puhtaks kraamitud.

Hansapanga sisekontrolli juhina tuli tal tegeleda panga reputatsiooni kaitsmisega – alates häkkeritest, kes püüdsid pangast raha varastada, kuni kahtlase päritolu raha pesuni välja.

Panga jaoks üliolulises ametis oli kasulik jääda varju ning tema töö edukuse parimaks kinnituseks oli, et meedias on ta suutnud jääda tagaplaanile. Audiitori tunnistusega Adamsoni loogiliseks arenguks oli Hansapangas IT-juhiks tõusmine, sest interneti võidukäiguga suundusid kõik kliendid ja ka suuremad riskid netti.

Adamson märkis, et talle allus viimati Swedbankis 400 töötajat nii Rootsis kui ka Balti riikides. Lisaks kõik arvutid, serverid, rahaautomaadid ja andmebaasid. Ta kontrollis 150-miljonilise eelarvega üksust. Maanteeameti aastaeelarve on 300 miljonit eurot.

Endised töökaaslased kirjeldavad Adamsoni kui vaikset ja konkreetset inimest. Nii mõnelegi alluvale selline suhtumine ei meeldinud, mistõttu Hansapanga IT-poolelt liikus palju inimesi läbi. Ega ta esialgu inimeste motiveerimises väga tugev ei olnud, aga inimesed arenevad ning praegu kiidetakse Adamsoni kui suurepärast juhti.

Pole kahtlust, et Adamsoni tulek maanteeametisse on seotud Erkki Raasukesega, endise Swedbanki grupi finantsjuhiga, kelle tuules paljud eestlased Stockholmi «suurde panka» tööle läksid. Nüüd on Adamson Raasukese järel naasnud Tallinna.

See on üks põhjustest, mida tagasipöördujad sageli nimetavad: Erkkit ka ei ole enam. Suuremas plaanis on mitmed eestlased Stockholmis põrkunud enda jaoks võõra kultuurikonteksti ja väärtushinnangutega.

Üks mullune Swedbanki-sisene küsitlus näitas, et kõrgetele kohtadele liikunud eestlased olid staažikate rootsi pangaametnike jaoks liiga nõudlikud, liiga tulemusele orienteeritud.

Raasukesest on saanud omalaadne Eesti riigi probleemide saneerija, kes maanteeametile uue võimeka juhi leidmise järel saadeti pikema jututa kriitiliselt hindama Estonian Airi suuri unistusi.

Arvestades Adamsoni tugevust organisatsioonide optimeerijana ning varasemaid kogemusi sisekontrolli juhina, ootab maanteeametit ees loodetavasti sisemine puhastumine.

Maanteeameti eelmine juht Tamur Tsäkko lahkus mäletatavasti häbistatuna, sest käis tööreiside sildi all Šveitsis ja Rootsis suusatamas.

Adamson toonitas reedel, et pole veel majandusminister Juhan Partsiga lõplikult käsi löönud.

Kuulates tema juttu, tal maanteeameti töö korraldamiseks mõtteid jagus, kuid lahtine on veel üks teema – palk. Adamson ei teinud saladust, et maanteeameti juhi konkursil pakutud 3500-eurone kuupalk teda ei rahulda. Tahaks kaks korda rohkem saada, aga ka sel juhul oleks riigi pakutu madalam kui tema praegune sissetulek või konkureerivad pakkumised erasektorist.

«Ma mõistan, et riik ei saa mulle nii palju maksta kui ma praegu saan, mul oleks seda ka häbi küsida, aga ma pean endale selgeks tegema, mida see missioon mulle maksma läheb,» lausus Adamson.

Suures rahvusvahelises pangas end näidanud juhi tulek riigiasutuse juhiks sisendab lootust, et kahtlased teedeehituse ja hoolduse hanked ning lepingud jäävad minevikku.

Sotsiaalmeedias võeti Adamsoo maanteeameti juhiks siirdumise uudis vastu lootustega, et nüüd muutuvad siinsed maanteed sama kõrgetasemeliseks kui Swedbanki internetipank.

Tagasi üles