Kuna Saksamaa peab käendama üha kasvavat euromaade hulka ning kriisikõnelused kipuvad liiva jooksma, arutavad riigi liidrid juba avalikult küsimust, mida varem mainidagi ei tohtinud: mis saab siis, kui ühisraha läbi kukub?
Saksa liidrid lahkavad euroala lagunemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroala lagunemine tooks kaasa «jõukuse ja sotsiaalse turvavõrgustiku arvestatava kahanemise», ütles nädalavahetusel rahandusminister Wolfgang Schäuble.
Bundesbanki president Jens Weidmann hoiatas hiljuti, et see tähendaks «väga suuri kulutusi ja riske... mida mitte keegi tegelikult kokku arvestada ei suuda».
Saksa opositsiooniliste sotsdemokraatide liider Sigmar Gabriel ütles läinud nädalal Financial Timesile, et «kui euro läbi kukub... tuleb tohutu majanduslangus ning Euroopa tõsine destabiliseerumine, mille tagajärjed on ettearvamatud» nii Saksamaa kui Euroopa jaoks.
«Ma ei taha mingit alternatiivi. Juba praegu on piisavalt raske,» tunnistas ta.
Üha avatum arutelu kauge kuid ähvardava väljavaate üle peegeldab Saksamaal süvenevat pessimismi. Näib, et poliitikutele hakkab koitma: valijaid ei ole enam võimalik meelitada loosungitega ühtsest ja ühendatud Euroopast. Euro saatuse arutelud on laskunud arvutuste tasandile – selle päästmine läheb kalliks, kuid on ikkagi odavam, kui ühisrahast loobumine.
Müncheni Ifo-instituudi rehkenduste kohalselt on Berliini laenutase Kreekale, Iirimaale, Portugalile, Hispaaniale ja Itaaliale ligikaudu 704 miljardit eurot. Alla poole sellest summast paikneb nn «tulemüürides» – päästefondides, mis on loodi talitsemaks turupaanikat Lõuna-Euroopa võla pärast.
Kuna nn perifeeria pankadest voolab pidevalt hoiuseid turvalisematesse pangandussüsteemidesse, muuhulgas Saksamaale, võlgnetakse Bundesbankile veel täiendavalt 349 miljardit eurot lähtuvalt Euroopa Keskpanga «Target 2» süsteemist, mis korrigeerib euroala maksete disproportsioone (tasakaalutust), andes laenu hädas riikide keskpankadele. Välismaiste rahade voolamine Saksamaale ning piiriüleste laenude madalamad tasemed on tekitanud olukorra, kus teised euroala keskpangad võlgnevad Saksa keskpangale juba 699 miljardit eurot.
«Eurotsooni täielik lagunemine läheks Saksamaale väga kalliks,» ütles IGN analüütik Brüsselis Carsten Brzeski. ING on üks vähestest asutustest, mis on üritanud arvutada, kui palju euroala lagunemine selle 17 liikmele tegelikult maksma läheks.
Lisaks kriisiga võitlemise kuludele tabaksid Saksamaad ka pikaajalised tagajärjed, ütleb Brzeski. Olles Euroopa tugevaim majandus, tugevneks nende valuuta, andes hoobi kaubandusele – samal ajal kui välismaal paiknevate laenude ja investeeringute väärtus märgatavalt väheneks.
«Uue tugeva Saksa marga negatiivne mõju kaubandusele ning majapidamiste, ettevõtete ja valitsuste rahalised kaotused välisvaradelt tähendaksid kokkuvõttes seda, et kolme aastaga väheneks sisemajanduse kogutoodang üle 10 protsendi,» ütleb Brzeski.
Bundesbanki andmetel olid euroala riigid märtsi lõpu seisuga Saksa pankadele, firmadele ja riigisektorile võlgu 804 miljardit eurot.
Saksa valitsus võib olla sunnitud päästma panku või firmasid, mis euroala lagunemisega kahju kannavad, mis seaks riigirahanduse uute survete alla. Majanduslanguse ja deflatsiooni mõjude tõttu kasvaks riigivõlg veelgi.
Šveitsi panga UBSi hinnangul läheksid ettevõtete maksekatkestused, pankade sunnitud rekapitaliseerimised ning kaubanduse, majanduskasvu ja tööturu kokkuvarisemine juba esimesel aastal maksma 650 miljardit eurot – summa, mis võrdub 20-25 protsendiga SKTst.
Saksa tööstusliidu BDI president Hans-Peter Keitel ütleb nii:«Iga samm Euroopa integratsioonile vastupidises suunas tähendab mõõtmatut riski poliitilisele ja majanduslikule stabiilsusele.»
Rahandusministeeriumi ja Bundesbanki ametnikud väidavad, et nemad selliseid arvutusi teinud ei ole – kuna muutujaid olevat liiga palju. Kummatigi on kantsler Angela Merkel juba pikemat aega kinnitanud, et Saksamaal on euroala lagunemisest rohkem kaotada kui võita.
«Kui euro läbi kukub, kukub läbi ka Euroopa,» ütles Merkel Kreeka esimese abipaketi päevil, 2010. aasta mais.
Copyright The Financial Times Limited 2012