Hiina majanduskasv aeglustub ning omavalitsused müüvad rahahäda sunnil oksjoni korras ametnike luksautosid.
Hiina ametnikud peavad müüma luksautod
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel nädalavahetusel müüs kagupoolne rannikulinn Wenzhou 215 autot, teenides 10,6 miljonit jüaani (1,7 miljonit dollarit). Aasta lõpuks on plaanis müüa maha 1300 sõidukit ehk 80 protsenti linnavalitsuse autopargist.
Pärast aastatepikkust peadpööritavat kasvu on Wenzhou valitsuse laekumised maksudest ja maa müügist languses. Kuna linna riskialdis ärisektor on võlgade tasumisega raskustes, peab kohalik omavalitsus ise olukorda päästma.
Riigimeedia teatel läheb automüügi raha otsejoones linnakassasse.
Wenzhou pole ainus.
Kõikjal üle maa, alates Kunmingist lõunas kuni Datongini põhjas, on ametnikud püksirihmu pingutanud, hoides kokku bankettidelt, kärpides reisimist ning harvendades toonitud akendega luksautode ridu, mis juba pikemat aega standardvarustusse on kuulunud – isegi keskastme riigitöötajate puhul.
«See on märk linnade rahalistest raskustest,» ütles Pekingi rahvaülikooli omavalitsuste ekspert Tao Ran.
Kuigi riigiautode oksjoneid on Hiinas peetud ka varem, on nimetatud tegevus viimastel kuudel hoogustunud ning riigimeedia on pannud ametnikele tungivalt südamele sellest eeskuju võtta.
Linnadele on antud korraldus hoida alles politseiautod ja kiirabid, kuid müüa maha sohvritega sedaanid, mis ei ole vastavuses valitsuse poliitikaga.
Autotööstuse andmetel kuulub ca iga viies Hiinas registreeritud Audi valitsusele.
Kuna esineb ka nahaalsemaid nähtusi – Porschedega ringisõitvaid politseinikke ja sõjaväe numbrimärkidega Maseratisid – on korruptsiooni peale pahased Hiina kodanikud juba asunud vastavaid pilte internetti üles riputama.
Kirjutades oksjonitest avalikult, üritab valitsus vihapurskeid ennetada – väga tähtis asi aastal, mil vahetumas on riigi juhtkond.
Kohalikud ametnikud, kes varasemalt oma autoostu-kommete kriitikale eriti reageerinud pole, näivad aga olevat motiveeritud algavast surutisest.
Kinnisvaraturu jahtumine on jätnud nad ilma maademüügist, mis oli traditsiooniliselt peamine sularahaallikas. Eelarvetulude kasv on mullusest ligi 20 protsenti madalam.
Ametiautod lähevad Hiinale maksma ligikaudu 100 miljardit jüaani aastas ning luksmasinate müük on üks kerge, kuigi ajutine viis eelarveaukude lappimiseks.
Yulini linn Shaanxi provintsis, mis alles hiljuti söekaevanduste toel buumi nautis, teenis üheainsa juunikuu päevaga 5,6 miljonit jüaani, müües maha 19 autot – kompartei häälekandja People’s Daily andmetel laekus auto pealt keskmiselt 292 600 jüaani. Pakuti musti Audisid (Hiina ametnikkonna lemmikud), kuid kuumim maiuspala oli Toyota Land Cruiser, mida kaevandusteedel kõrgelt hinnatakse.
Mõned linnad, näiteks Changzhou ja Nanchang, olevat alustanud oksjonitega juba mullu. Trend levib ka vaesematesse küladesse: Hiina keskosa põllumajanduspiirkond Yuan’an hooples oma ametlikul veebilehel, et teenis 18. juuni oksonil 220 000 jüaani.
Linnavalitsused ütlevad, et oksjonid on viis viia ellu keskvalitsuse poliitikat: juurida välja ametiautode väärtarvitust ja ebaseaduslikku soetamist. Kuid kuigi nimetatud poliitika kehtib juba alates aastast 1994, on riigiautode pargid võimsalt vohanud.
«Asi pole üksnes reformis,» ütleb professor Tao. «Paljudel napib raha.»
Copyright The Financial Times Limited 2012