Ligi: Eestil on finantstehingute maksu suhtes leigelt nõustuv hoiak
25. juuni 2012, 17:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles möödunud nädala lõpus toimunud Euroopa Liidu (EL) rahandusministrite kohtumisel ühe teemana arutlusel olnud finantstehingute maksust kõneldes, et Eestil on maksu suhtes «leigelt nõustuv hoiak».
Varasema info põhjal loobusid EL-i rahandusministrid reedel kavast kehtestada kogu Euroopas finantstehingute maks, kuid osa riike eesotsas Saksamaa ja Prantsusmaaga võivad selle siiski kehtestada. Tõenäoliselt esitavad huvitatud riigid taotluse finantstehingute maksu kehtestamiseks süvendatud koostöö raames. See eeldab vähemalt üheksa riigi kaasamist.
Rahandusminister ütles esmaspäeval rahandusministeeriumis toimunud pressibriifingul ajakirjanikele ELi rahandusministrite nõukogu Ecofini koosolekut kommenteerides, et enim huvituvad finantstehingute maksu kehtestamisest Saksamaa, Austria ja Prantsusmaa. «Ettepanek on kiirendatud dialoog.»
«Laua tagant me eemale ei hoia,» kommenteeris Ligi. Tema sõnul sooviks Eesti aga teada, milles finantstehingute maks täpsemalt seisnema hakkab. Ta märkis, et praegu pole selge, kas Eesti osaleb või mitte, kuna pole veel teada, mille üle täpsemalt hakkavad läbirääkimised toimuma.
Ligi rääkis, et Eesti eelistus finantstehingute maksu osas on olnud globaalne või ELi 27 riigi lähenemine. Eestil pole rahandusministri sõnul maksu osas väga suurt majanduslikku huvi, vaid on ainult huvi, et maks hõlmaks suurt piirkonda.
Ligi lisas, et finantstehingute maks võiks piirduda nende tehingutega, kus on suur finantskriisi risk. «Tavapangandust võiks sellest säästa.»
Kommenteerides euroala rahandusministrite kohtumisel kõne all olnud Kreeka valimistejärgset olukorda, märkis rahandusminister, et Kreeka osas «värsket hingamist praegu tunda ei ole». Enne kui troika – ELi, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Euroopa Keskpanga – külaskäiku pole toimunud, ei saa tema sõnul ka mingeid hinnanguid anda.
Ligi märkis, et Kreeka on teinud kärpeid, kuid need ei ole olnud veel põhjapanevad muutused. Rahandusminister lisas, et kuna riigi võtmeisikud viibivad haiglas ja troika külaskäik viibib, siis on Kreeka olukord jätkuvalt lahtine.
Rahvusvaheliste laenuandjate delegatsioon pidi esialgu jõudma Ateenasse esmaspäeval, kuid nende saabumine on edasi lükatud.
Kommenteerides Kreeka soovi saada reformiprogrammi täitmiseks lisaaega, ütles Ligi, et on signaalid läbirääkimisteks Kreeka abipaketi tingimuste leevendamise osas ja teiselt poolt signaalid, et sellest ei peaks üldse rääkima.
Ta märkis, et pole teada, mida otsustatakse neljapäeval algaval Euroopa Ülemkogul, kuid rahandusministrid pole küll väga pooldanud tingimuste täitmise edasilükkamist.
Hispaania kohta rääkis Ligi, et pigem on räägitud, et riigi pangandussektori päästmiseks antava abi tegelik vajadus on kaks kolmandikku väljaöeldud kuni 100 miljardist eurost. «Pigem lubatakse suurem summa, et turge rahustada,» lausus ta.
Ligi märkis, et möödunud nädalal rääkis IMF, et Hispaania pankade abistamiseks kulub 40–60 miljardit eurot, nüüd on välja käidud uus number 62 miljardit eurot. Ta selgitas, et lõplik summa tuleb toetusprogrammi memorandumisse, mis läheb parlamenti. Rahandusminister lisas, et tuleb veel kontrollida, kas memorandumi heakskiitmiseks peab koos olema riigikogu täiskogu.
Eurotsooni rahandusministrid otsustasid 9. juunil laenata Hispaania pankade päästmiseks kuni 100 miljardit eurot. Hispaania palus esmaspäeval eurotsoonilt ametlikult abi oma raskustes pangandussektori päästmiseks. Hispaania toetusprogrammi memorandum vajab euroala riikide nõusolekut.
Euroala rahandusministrid arutasid kohtumisel muu hulgas ka viimaseid arenguid Küprosel. Ligi sõnul on Küprosega «kõige segasem olukord». Eurogrupi arvamus on tema sõnul, et Küpros peaks eurotsoonist abi küsima ning Küpros ise arvab, et seda võiks teha, kuid ei ole nõus sellega, et abipaketiga kaasneksid ka tingimused, mida tuleb täita.
Varasema info põhjal plaanis Küpros ELi allikate kinnitusel küsida Venemaalt laenu kolm kuni viis miljardit eurot ja taotleda siis eurotsoonist abi oma raskustes pankadele.
Ligi rääkis, et Küpros pole rahul ELi antud majanduspoliitiliste suunistega.
ELi rahandusministrid kiitsid reedel Ecofini kohtumisel heaks majanduspoliitilised suunised euroalale ja soovitused EL-i liikmesriikidele. Ligi märkis, et on siiski neid riike, «kes mingitele asjadele vihaselt vastu vaidlevad», tuues soovitustest välja näiteks palkade indekseerimise kaotamise ja pensionisüsteemide reformimise. «Küpros ütles lihtsalt, et neile ei meeldi,» kommenteeris ta.
Ligi sõnul Ecofin neid vaidlusi heaks ei kiida.
Rahandusministri hinnangul oli Eesti sõnavõtt majanduspoliitiliste suuniste arutelul kõige Euroopa-kesksem ning tema sõnul on Eesti põhimõtteliselt talle antud soovitustega nõus. «Eesti on huvitatud tugevatest ettekirjutustest ja nende täitmisest,» ütles Ligi, lisades, et pigem on Euroopa praegu seisus, kus tuleks teha rohkem kui ette nähtud.