Elektri börsihind on aastaga langenud 24 protsenti
21. juuni 2012, 18:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjamaade elektribörsil Nord Pool Spot (NPS) püsisid elektrienergia hinnad mais ühtlaselt madalal tasemel, Eesti hinnapiirkonna hind oli ligikaudu 36 eurot megavatt-tunni kohta ehk 24 protsenti madalam kui mullu mais.
Hüdroreservuaaride kõrge tase, tarbimise langus ning suuremate tootmisjaamade katkestuste puudumine hoidis elektrienergia hinna Põhjamaades kogu maikuu jooksul ühtlaselt madalal tasemel. Nii oli mais kõikide NPS-i hinnapiirkondade keskmine hind selle aasta madalaimal tasemel ehk 28,50 eurot megavatt-tund, mis on ühtlasi madalam Eesti tarbijatele kehtestatud reguleeritud hinnast, teatas Elering.
Hoolimata Põhjamaade üldisest madalast hinnatasemest olid Eesti ja Soome ühed kõrgemate hindadega piirkonnad Põhjamaade elektribörsil – Eestis oli hind 36,15 eurot ja Soomes 33,34 eurot megavatt-tunni eest.
Kõrgema hinna peamiseks põhjuseks on endiselt ülekandevõimsuste puudujääk Skandinaavia ning Soome ja Eesti vahel. Lisaks avaldasid mais Eesti hinnale survet ka erinevate tootmisüksuste planeeritud ja avariilised katkestused ning Läti ja Leedu turuosaliste suurenenud ostukogused, märkis Elering.
«Elektrienergia hinnad maikuus näitasid, et olukorras, kus Põhjamaade hüdroreservuaaride täitumus on endiselt heal tasemel ning tuumajaamades katkestusi ei esine, on Eesti ja teiste Balti riikide elektritootjate turule pakutava elektrienergia hind kõrgem,» kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
Seega peaks uute ühenduste rajamine ja turu avamine 2011. ja 2012. aasta kogemuse põhjal pakkuma tema sõnul tarbijatele paremat hinda, kui seda oleks 2013. aasta Narva jaamade potentsiaalne reguleeritud hind, tingimustes, kus süsinikdioksiidi hinda lisandub.
Uutest ülepiirilistest ühendustest on Veskimägi sõnul võtmetähtsusega Eesti-Soome vahelise teise ühenduse Estlink 2 valmimine 2014. aasta alguses. «Ülepiiriliste ühenduste olulisust näitab ka teise Rootsi-Soome vahelise ühenduse Fenno Skan 2 turuleandmine, mille mõjul on aastaga elektrienergia hind langenud Soomes 40 protsenti ja Eestis 24 protsenti,» lisas ta.
Võrreldes aprilliga tõusid NPS-i Eesti hinnapiirkonnas müüdud elektrienergia kogused mais 23 protsenti 428 gigavatt-tunnini. Müüdud koguste kasvu tingis peamiselt Eesti turuosaliste suurenenud pakkumine. Mais müüsid Eesti turuosalised NPS-i Eesti hinnapiirkonnas 349, Läti turuosalised 57 ja Leedu turuosalised 21 gigavatt-tundi elektrit.
Ostetud elektrienergia kogused olid mais kokku 549 gigavatt-tundi, mis on suurim ostetud koguste hulk viimase 12 kuu jooksul. Oluliselt suurenenud elektrienergia nõudlus Eesti hinnapiirkonnas oli ühelt poolt tingitud hüdroenergia langusest ja defitsiidi süvenemisest Lätis, aga teisalt ka ülidefitsiitse Leedu nõudlusest, mis tõstis omakorda hinda Leedu elektribörsil Baltpool. Eesti turuosalised ostsid mais NPS-i Eesti hinnapiirkonnast 239, Läti turuosalised 171 ja Leedu turuosalised 138 gigavatt-tundi elektrit.
Sarnaselt eelnevate kuudega ületasid ka mais Eesti hinnapiirkonnas ostetud kogused müüdud koguseid ning nende vahe imporditi Estlink 1 kaabelühenduse kaudu Soomest Eestisse. Võrreldes aprilliga suurenesid Soomest imporditud kogused 75 protsenti ja netoimpordiks kujunes 121 gigavatt-tundi.
Mais oli võimsusvoog Estlink 1 kaablil 76 protsendil ajast Soomest Eestisse ja 23 protsendil ajast Eestist Soome.
Süsinikdioksiidi kvootide hindadele avaldas mais positiivset mõju Põhja- ja Kesk-Euroopa elektribörside hinnalangus, mille tulemusel püsis mais süsinikdioksiidi hind stabiilselt vahemikus 6,26–7,05 eurot tonni kohta.
Baltimaadesse imporditava maagaasi hind mõjutab oluliselt siinsel elektriturul müüdava elektri hinda. Eleringi hinnangul tõusis mais Eestis imporditava gaasi hind läbi aegade kõrgeimale tasemele ehk 43,2 euroni megavatt-tunni eest. See on võrreldes aastataguse hinnaga 28,22 eurot megavatt-tunni eest pea 15 eurot ehk 53 protsenti kõrgem.
Eesti turul on maagaasi hinnatõusu 2012. aastal vedanud üha kallinevad naftatoodete hinnad ja ka juunis on oodata maagaasi hinna tõusu jätkumist vaatamata viimaste nädalate naftatoodete hindade stabiliseerumisele.