Helenius: paljud raiskavad ülikoolis aega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hinnangul võiks Eesti tööturu osas rohkem Saksamaalt malli võtta, kus kutsehariduse tähtsus on suurem. Suurärimees Joakim Helenius on ideega igati päri.
«See käib kogu läänemaailma kohta, viimased 20-30 aastat on haridussüsteem liiga palju kaldu ülikoolihariduse poole. Inimesed, kes ei ole oma loomu poolest väga akadeemilised surutakse ikkagi ülikooli, kus nad oma aega raiskavad,» rääkis Helenis.
«Nad käivad ülikoolis, selle asemel, et tööl käia ja anda ühiskonda oma panus. Aga võib-olla on nad väga osavad milleski muus,» lisas ta.
Lisaks sellele, et noored käivad kutsekoolis, on Saksamaal töölkäimine osa haridusteest. «Saksamaal on kaheosaline haridussüsteem, mis tähendab, et kutsekoolis õppivad noored käivad samal ajal ka tööl. Neil ei ole mitte lühiajalised, vaid tähtajatud töölepingud. See tähendab, et tööandjal on väga tugev side kutsehariduse omandajatega,» rääkis OECD missiooni juht Eestis Andreas Wörgötter, kelle hinnangul on taoline haridustee garantiiks, et noored pärast kooli lõppu ka töö leiavad.
«Ettevõtted, millega ma seotud olen, oleksid sellega kindlasti nõus. See oleks suurepärane samm edasi, Eestil on taolisi inimesi väga vaja. Kulud ettevõtlussektorile ja tööandjatele oleksid väga väiksed võrreldes pikaajaliste tuludega,» avaldas Helenius poolehoidu mõttele, et ka Eestis võiksid ettevõtted kutsehariduses kaasa lüüa.