Arenevate turgude stardipositsioon järgmiseks aastaks suhteliselt soodsam

Kristjan Tamla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbank Investeerimisfondide juht Kristjan Tamla.
Swedbank Investeerimisfondide juht Kristjan Tamla. Foto: Toomas Huik

Arenevate riikide ja aktsiaturgude stardipositsioon on edaspidiseks soodsam, kui eelmisele kümnendile sarnast eeliskasvu ei maksa oodata, kirjutab Swedbanki Balti investeerimiskeskuse osakonnajuhataja Kristjan Tamla.

Arenevate riikide majanduse ja aktsiaturud kerkisid investorite suurema tähelepanu alla möödunud kümnendil, mil nende riikide majanduskasv ning aktsiahindade tõus ületas arenenud maailma vastavaid näitajaid kohati mitmekordselt.

Suure osa arenevate riikide aktsiaturgude möödunud kümnendi eeliskasvust tulenes nende turgude madalast stardipositsioonist. Aasia finantskriisi järgselt kauplesid arenevate turgude ettevõtete aktsiad oluliselt madalamal hinnatasemel arenenud riikide ettevõtetega võrreldes. Nii oli arenevate riikide aktsiaturgude hinna ja kasumi suhe 2001.aastal keskmiselt 50 protsendi võrra madalam kui arenenud riikides. Tänaseks on see vahe kahanenud 20 protsendini.

Kuigi arenevatest aktsiaturgudest räägitakse sageli ühes tervikus, on sinna kuluvate riikide majandused ja aktsiaturud üsna erinevad. Nii näiteks võib arenevate riikide hulgast leida maailma suurimaid toorainete importijaid (Hiina ja India) kui ka suurimaid toorainete eksportijaid (Venemaa ja Brasiilia). Riigid, kellel on rahvusvahelises kontekstis väga suured välisvaluuta reservid (Hiina ja Venemaa) kui ka riigid, kes «vaevlevad» suure jooksevkonto puudujäägi käes (Türgi ja India). Seetõttu võib ilmselt eelolevatel aastatel leida väga suuri erinevusi ühe või teise areneva riigi majanduse ning aktsiaturgude arengus.

Täna tuuakse arenevate turgude puhul välja kolm peamist eelist, mis neid arenenud maailmast eristab: madalamad tootmiskulud; märksa tugevamas seisus olev riigi rahanduse olukord (madal eelarve defitsiit ja välisvõlg) ning soodsama elanikkonna vanuseline struktuur (v.a Venemaa). Tänu nendele aspektidele võiks arenevate riikide ning aktsiaturgude stardipositsioon järgmisteks aastateks olla suhteliselt soodsam. Samas ei tasu ilmselt oodata eelmisele kümnendile sarnast arenevate aktsiaturgude eeliskasvu. See sai toimuda suuresti väga madalast stardipositsioonist tulenevalt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles