Hiljuti rääkisin 160 juhtivtöötaja ees ühes suures pangas. Osana esinemisest palusin, et nad täidaksid küsimustiku, mida kutsume «energiaauditiks». Sellest nähtub, kui hästi ja targalt kasutame oma isiklikku energiat, kirjutab The Energy Project juht Tony Schwartz HBRis.
Siin on tulemused:
77 protsenti juhtidest ütles, et neil on probleeme ühele asjale korraga keskendumisel.
80 protsenti ütlesid, et neil on liiga vähe aega strateegiliseks ja loovaks mõtlemiseks ja et nad kulutavad liiga palju aega nn tulekahjude kustutamisele, selle asemel, et luua pikaajalisi väärtusi.
On üllatav, et sellise taseme juhid tegelevad peamiselt igapäeva pisiasjadega. Need numbrid on alarmeerivad.
Ometi pole need pankurid mingi erand. Üle kolme aasta, kui oleme teinud sama auditit kümnetele tuhandetele juhtidele tuhandetes ettevõtetes erinevates majandusvaldkondades, on tulemused olnud hämmastavalt sarnased.
Me usume, et selgitus sellistele tulemustele on nn isikliku energia kriis. Energia aga on töövõime alus. Aina suuremad nõudmised, mida töö ja arenev tehnoloogia inimestele esitab, põletab töötajaid läbi ja nende energiavarud vähenevad.
Veel tulemusi pangas tehtud auditist:
82 protsenti vastasid, et magavad regulaarselt vähem kui 7-8 tundi ööpäevas ja ärkavad sageli väsinuna.
70 protsenti ei tee tööpäeva jooksul pause.
70 protsenti söövad lõunat töölaua taga, kui üldse.
65 protsenti ei tee trenni.
68 protsenti ütlesid, et neil ei ole piisavalt aega oma perekonnaga koos olemiseks ja isegi kui nad on nendega koos, siis pole nad alati tegelikult nende päralt.
71 protsenti kulutavad liiga vähe aega armastatud hobide peale.
Ehk lühidalt – need juhid kulutavad rohkem energiat, kui nad tegelikult toodavad. Kui sama juhtuks finantsidega, oleks tulemuseks pankrot.
Et seda siiski ei juhtuks, tuleb ennast laadida:
1. Ka väike unevõlg ehk uni vähem kui 8 tundi ööpäevas, vähendab inimese keskendumisvõimet. Keskendumine aga on efektiivsuse ja töövõime A ja O.
Isegi piisava ööune korral ei suuda inimesed kauem kui 90 minutit järjest töötada ilma pausi tegemata. Mida pikemaks venib pausita töötamise aeg, seda enam kahaneb meie võime teha ratsionaalseid ja läbimõeldud otsuseid. Tehke ise pause töös ja julgustage oma inimesi neid tegema. Isegi väike pärastlõunane uinak oleks hea, sest pärast seda tõuseb töövõime.
2. Sööge kõrgekvaliteedilist toitu ja hoolitsege, et toidukordade vahed ei veniks liiga pikaks. Valgud ja süsivesikud iga kolme tunni tagant tagavad organismis stabiilse glükoosi taseme ja nõnda püsib töövõime.
Julgustage oma töötajaid minema kontorist välja sööma, selle asemel, et nad sööks midagi töölaua taga.
3. Trenn ei ole mitte ainult lihtne võimalus parandada oma sportlikku vormi, vaid see on ka suurepärane võimalus end vaimselt ja emotsionaalselt «laadida».
4. Aeg koos kallite inimestega ja armastatud hobiga tegelemine on samuti positiivsete elamuste allikas. Mida paremini end tunnete, seda paremad on ka töötulemused. Ärge saatke inimestele öösel või nädalavahetustel e-kirju ja ärge eeldage, et nad teile siis vastaksid. Kui on mingi kiire asi, siis parem helistage neile, kuid ärge oodake, et nad ka vabal ajal pidevalt oma postkasti kontrolliksid.
5. Ühe asja korraga tegemine ja sellele keskendumine pole mitte ainult efektiivsem, vaid ka töötulemused on siis paremad.
Igal juhil peaksid olema isiklikud huvid mängus, et julgustada oma töötajaid enda eest rohkem hoolt kandma ja luua ettevõttes kultuuri, mis väärtustaks inimeste tervist. Edu ei seisne selles, kuidas oma inimestelt rohkem kätte saada, vaid selles, kuidas nendesse rohkem investeerida.