Tõnis Oja: aitäh, Eesti kroon!

Tõnis Oja.

FOTO: Liis Treimann.

Kes oleks võinud 20 aastat tagasi arvata, et rahareform osutub nii edukaks ning kroonist saab Eesti tulevase eduloo vundament. Eeskätt tänu kroonile on meie rahvuslik rikkus kasvanud 20 aastaga kolm korda, palgad peaaegu 25 korda.



Võib üsna julgelt öelda, et stabiilne kroon oli meie majandusedu alus. Ilmselt veel julgemalt võib öelda, et selleks sai ta tänu neljale mehele – Tiit Vähile, Siim Kallasele, Ardo Hanssonile ja Jeffrey Sachsile –, kellel ühel õhtul Sub Monte restoranis kargas pähe geniaalseks osutunud idee võtta kasutusele valuutakomitee süsteem ning siduda kroon Saksa margaga.

«Sellel mudelil oli palju häid omadusi: see oli lihtne, see oli teostatav ning mitte küll päris, aga enam-vähem lollikindel,» kommenteeris Ardo Hansson otsust eelmisel sügisel.

Margaga ja hiljem euroga seotud kurss andis väikeriigi valuutale hädavajaliku stabiilsuse. Tänu valuutakomiteele elas kroon üle nii eelmise sajandi lõpul toimunud kriisiaegsed rünnakud kroonile kui ka viimase finantskriisi, mil surve valuutale oli samuti väga suur. Mäletatavasti ei rääkinud krooni devalveerimise hädavajalikkusest kolm aastat tagasi mitte ainult välismaa analüütikud, kes ei osanud arvata, et ühes riigis on ka sisemine devalveerimine võimalik. Positiivses võtmes rääkisid devalveerimisest ka mitmed tuntud ettevõtjad.

Ilmselt ei oska keegi ette kujutada, milliseks oleks kujunenud krooni ja seega ka meie majanduse käekäik siis, kui krooni kurss oleks olnud vaba. Ilmselt ripuksime Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) lõa otsas, nagu seda on praegu Läti ja Island.

Praeguse euro võlakriisi ajal küsivad paljud, miks meil oli üldse vaja euroga liituda, et mõistlikum oleks olnud jääda kroonile. Ega meil valikut muidugi ei olnud, sest euro kasutuselevõtt kaasnes Euroo­pa Liitu astumisega automaatselt ja varem või hiljem oleksime pidanud seda tegema niikuinii.

Samas tuleks aga öelda, et krooni sidumisel Saksa margaga olime sisuliselt ka euro esimesed kasutuselevõtjad. Tõsi, enne eelmist aastat, mil ametlikult euroliitu astusime, olime vastutuseta ülekande­euro kasutajad, kes lõikasid profiiti maailmavaluuta stabiilsusest, aga nagu öeldud, kes selle valuuta käekäigu ei vastutanud. Nüüd, kui Eesti Pank on ka Euroopa keskpankade süsteemi osa ja Eesti Panga president Euroopa Keskpanga nõukogu liige, on meil ka mõju EKP otsuste kujunemisel. Kui suur see tegelikult on, sõltub juba keskpanga presidendist. Seega võime öelda, et mingil määral oli kroon ka euro ning meie astumine rahaliitu oli lihtsalt sisulise olukorra legaliseerimine.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles