Eesti sõidukijuhtide seas hiljuti läbi viidud uuring näitab, et teadlikkus EL-i uuest rehvimärgisest on väga madal – vaid iga neljas juht on kursis tänavu novembrist kohustuslikuks saava rehvimärgise tulekuga.
Kolmveerand Eesti autojuhtidest pole kursis uue Euroopa rehvimärgisega
19. juuni 2012, 13:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Standardne rehvimärgis võetakse kasutusele Euroopa Liidu määrusega, mille kohaselt peavad kõik tootjad testima oma rehve ja määrama neile hinde, lähtudes ELi rangelt määratletud testimismetoodikast.
Märgis annab tarbijale olulist teavet rehvi kolme peamise omaduse kohta: veeretakistus, haardumine märjal ja väline veeremüra, samuti sisaldab teavet toote ohutusomaduste kohta.
Veeretakistus mõjutab sõiduki kütusekulu ja omab seega ka otsest mõju keskkonnale. Märjal haardumine on tähtis rehvi ohutust näitav tegur, mis annab teavet rehvi pidurdusmaa kohta märjal teel, välismüra aga näitab samuti rehvide keskkonnamõju.
Rehvimärgise eesmärk on tõsta liiklusohutust ning suurendada maanteetranspordi majanduslikku ja keskkonnasäästlikkust, tõstes esile kütusesäästlikumaid ja ohutumaid, madala müratasemega rehve.
Rehvimärgis sarnaneb juba tarbijate seas juba tuntud energiamärgistega, mida kasutatakse näiteks külmikutel ja pesumasinatel, ning võimaldab lõpptarbijatel langetada rehvide ostmisel teadlikumaid otsuseid.
Praegu võib kõigil Euroopa Liidus müüdavatel rehvidel kasutada vabatahtlikku märgistust, alates 1. novembrist 2012 muutub märgis kohustuslikuks.