Saksa kantsler Angela Merkel hoiatas, et Prantsusmaa on kaotamas majanduslikku konkurentsivõimet, andes esmakordselt avalikkuse ees mõista, et on hakanud nägema oma suurt läänenaabrit kriisi kontekstis pigem takistuse kui abilisena.
Merkel manitses Prantsusmaad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väljendudes viisil, mis võib euroala kahe suurima liikme vahel pingeid tekitada, kiitis kantsler Saksamaad kui eurotsooni «stabiilsuse ankrut ja kasvumootorit», kurtes samas «kasvava lahknevuse» pärast Prantsusmaaga tööjõukulude vallas .
Nimelt on Prantsusmaal tööjõukulud viimastel aastatel jätkuvalt tõusnud, samal ajal kui Saksamaa suutis enda omad ohjeldada.
Prantsuse majanduse pärast muretsemine pole Berliini puhul midagi uut. Samas kõlasMerkeli avalik noomitus – kuigi õrn ja tasane – keset märke süvenevast distantsist Merkeli ja Prantsusmaa uue presidendi François Hollande’i vahel.
Prantsuse peaminister Jean-Marc Ayrault pidas reedel vajalikuks avalikult rõhutada, et Hollande’i neljapäevane visiit Rooma «ei olnud absoluutselt» katse luua Prantsuse-Itaalia liitu Saksa eelarvedistsipliini vastu.
«See oleks tõsine poliitiline viga, mis ei tooks mingeid lahendusi,» ütles Ayrault.
Kuid ta lisas, et näeb vajadust «öelda asju lugupidamisega kuid siiralt... kui me tahame koos lahenduseni jõuda».
Mõned päevad varem, viidates Merkeli kriisi-seisukohtadele, oli Ayrault hoiatanud, et liidrid peaksid vältima «lihtsustatud valemeid».
Hollande on võtnud Berliini suhtes oma eelkäijast Nicolas Sarkozyst erineva lähenemise, rõhutades vajadust lisada kasinusele kasvuelement.
Vastne president, kes võõrustas sel nädalal Saksa opositsioonilisi sotsdemokraate, üritab leida ühist keelt teiste riikidega valdkondades, kus ta Merkeliga eri meelt on.
Kuigi Berliin on nõus, et Euroopa Keskpank peaks võtma vastutuse pankade järelevalve eest, on üha ilmsem, et Hollande’i teised ideed – nagu näiteks pankade otsene rekapitaliseerimine päästefondist (ESM) ning ühised eurovõlakirjad – on Saksamaale väga vastukarva.
Ühtlasi muretsetakse, et Hollande’i vasakule võetud kurss õõnestab Prantsusmaa habrast majandust veelgi – pärast Sarkozy ebalevaid liberaalseid reforme.
Mis tähendaks seda, et üsna pea on Saksamaa ainus euroala suurliige, mis rahaasjus raskeid koormaid tõsta jaksab.
Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble pani sel nädalal kerkima nii mõnedki prantsuse kulmud, kui kritiseeris Itaalia ajalehele La Stampale antud intervjuus Hollande’i otsust taastada mõnedele töötajatele õigus 60 aastaselt pensionile minna – ajal, mil enamik Euroopa maid pensioniiga tõstab.
Mõistes vajadust mitte kaotada Merkeli usaldust, on Hollande rõhutanud oma kavatsust kärpida eelarvepuudujääki ning valmisolekut kaaluda Saksamaa poliitliidu-plaane.
Berliin aga pelgab, et kui ülalmainitu Hollande’i puhul vaid sõnadeks jääb, võivad finantsturgudel taas tormituuled tõusta – kuigi valitsus näeb ka võimalust, et investorite surve pressib Hollande’i Sarkozy poolt võetud konservatiivsemale eelarvekursile.
«Prantslastel on kõige enam kolm kuud, enne kui turud oma sõna sekka ütlevad,» ütles üks Saksa ametnik.
Copyright The Financial Times Limited 2012