Saksa keskpanga president Jens Weidmann usub, et Euroopas tuleks korraldada euroala eelarveliidu rahvahääletused, sillutamaks teed ühistele «eurovõlakirjadele», mis aitakasid võlakoormate alla ägavatel perifeeriamaadel odavamalt laenu võtta.
Bundesbank pooldab eelarveliidu referendumeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Weidemann hoiatas eile, et Euroopa seisab silmitsi otsustega, «mida ei saa enam edasi lükata».
Kuid ta lisas, et ilma kõikide asjassepuutuvate riikide kodanike «selge tahteavalduseta» puuduks euroala poliitliidul usaldus ja legitiimsus.
Kui eelarveliit õigesti üles ehitada, garanteeriks see euroalale pikemas perspektiivis tuleviku – kuigi ei vabastaks kriisiriike valulike reformide vajadusest, ütles ta.
Weidmanni kommentaarid, kelle sõnadel on Berliinis väga suur kaal, rõhutavad keskpanga toetust Saksa juhtivate poliitikute püüdlustele juurutada 13-aastases rahaliidus kaugeleulatuvaid reforme, mitte üritada leida eskaleeruvale kriisile kiireid lahendusi.
Pangandusliitu (sh hoiuste tagamise skeemi ja pankade kinnipaneku reegleid) peab Bundesbank varaküpseks, kuigi ei välista sellist süsteemi pikemas perspektiivis.
Weidmanni nägemuses oleks eelarveliit «suunatud stabiilsusele», liikmesriigid alluksid rangetele eelarvereeglitele ning loovutaksid suveräänsuse keskvõimule, mis tagaks efektiivse järelevalve.
Ta avaldas toetust endise Euroopa Keskpanga presidendi Jean-Claude Trichet’ «erandliku föderalismi» ideedele – riigid, mis reeglitsest üle astuvad, peavad loovutama oma volitused keskvõimule, mis võtab üle maksukogumise ja riigiraha kulutamise otsused.
Kui usaldusväärne raamistik paigas, võiks rakendada võlgade «solidaarvastutust», ühiselt või osaliselt tagatud riigivõlakirjade, pangandusliidu vms abil.
Eelarveliit eeldaks keskpankuri sõnutsi aga laiapõhjalist rahva toetust, kuna tooks kaasa oluliselt sügavama integratsiooni. «Ning seetõttu on otsustav demokraatlik legitiimsus elanikkondade selgete tahteavalduste alusel,» selgitas ta.
Sõna «referendum» Weidmann otseselt ei kasutanud, kui tema mõtteviisiga tuttavad allikad kinnitasid, et just seda ta silmas pidas.
Saksamaal, kus alates 1930ndatest pole peetud ühtegi referendumit, võib keskpankuri ettepanek osutuda vastuoluliseks – paljuski kartuste tõttu, et sellised rahvahääletused võivad õõnestada parlamentaarset demokraatiat.
Copyright The Financial Times Limited 2012