Itaalia eitas abipaketi vajadust

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Itaalia peaminister Mario Monti.
Itaalia peaminister Mario Monti. Foto: SCANPIX

Itaalia astus jõuliselt vastu väidetele, nagu oleksid nemad järgmised abipaketi kandidaadid pärast Hispaaniat.

Peaminister Mario Monti tembeldas «kohatuks» Austria rahandusministri Maria Fekteri kommentaarid, et Itaaliat ähvardab päästeoperatsioon.

Välisabi vajaduse idee hülgas ka Itaalia tööstusminister Corrado Passera.

Kuid olukorras, kus laenukulud tõusevad ja turud üha sügavamalt muretsevad, võttis Itaalia juhtiv ärileht meeleheitest laetud meeleolud kokku kolme kõlava sõnaga.

«Schnell, Frau Merkel,» kisendas rasvases kirjas – ja saksa keeles – Il Sole 24 Ore esikaas, kutsudes Berliini euroala päästmisega kiirustama.

Et Itaalia mõjukas päevaleht oma SOSi niivõrd otseselt Saksa kantslerile ja mitte omaenda peaministrile adresseeris, tuletas lugejatele meelde, et Rooma kasinusest kantud reformikava on jooksnud liiva nii pahaste parteide kui maksudest muserdatud valijate silmis.

Väljavaade, et Monti tehnokraadid istuvad pooleldi halvatuna postil, kuni killustatud parteid märtsikuisteks valimisteks valmistuda üritavad, helistab häirekellasid finantsturgudel, mis on juba niigi häiritud Itaalia kasvava võlamäe ja süveneva kahekordse (ehk nn W-kujulise) majanduslanguse pärast.

Itaalia riigivõlakirjade tootlused tõusevad Hispaania omade taktis – kuigi analüütikud ei väsi kinnitamast, et Itaalia põhinäitajad on Hispaaniast paremad: palju väiksem eelarvepuudujääk, erasektori madalad laenutasemed, madalam töötusmäär ja enamjaolt stabiilsed pangad, mis kinnisvaraspekulatsioonidega üledoosi ei võtnud.

Et turud vahet tegemast keelduvad, tuleneb eeldusest, et kuhu iganes Hispaania suundub, sinna läheb Itaalia järele – kui Euroopa just eeloleval tippkohtumisel investorite usaldust tagasi ei võida, sooritades midagi tõeliselt üksmeelset.

Rooma ametnikud kinnitavad, et eelarve veab praeguste intressimääradega aasta lõpuni välja, kuid pärast seda – või kui laenukulud juba varem kõrgemale ronivad – tuleb puudujääk tasa teha maksukergituste või sügavamate kärbetega, riskides süveneva majanduslangusega.

Tänavu avakvartalis kuivas Itaalia majandus kokku 0,8 protsenti, aastatagusega võrreldes on langust 1,4 protsenti. Statistika osutas nõrgale sisetarbimisele: müügimaksu laekus esimese 4 kuuga 10 protsenti alla eesmärgi, bensiini tarbimine kukkus 10,6 protsenti.

«Itaalia kogeb tänavu ja tuleval aastal sügavamat majanduslangust, kui enamik ennustab, kuna laiema riigivõlakriisi mõju võimendavad Itaalia suured kärpevajadused,» kirjutasid Citigroupi analüütikud ja lisasid, et Rooma vajab «ilmselt mingil hetkel välisabi».

Monti võib oma rahvusvahelise prestiižiga Itaaliale küll kasulikuks osutuda, pressides üleeuroopalistele kasvumeetmetele, pangahoiuste garantiidele ja ühistele eurovõlakirjadele.

Kuid kodumaal on tema mittevalitud valitsus üha kammitsetum ja ebaefektiivsem.

Osaliselt pannakse seda ka peamiste parteide liidrite süüks, kes on seadnud valimishuvid kõrgemale riigi prioriteetidest – hiljuti kujutas üks suur ajaleht neid uppuva Titanicu peosaalis tantsu vihtuvate reisijatena – kuid insaiderid osutavad ka valitsuse sisevõitlustele, arengut takerdavale bürokraatiale ja tõsiasjale, et peaminister on keskendunud pigem Brüsselile kui Roomale.

Nagu kinnitas üks ametnik, lükkub valitsuse kuluaruanne vähemalt kuu lõpuni edasi, Passera paljukiidetud «kasvudekreet» pole aga ikka veel valitsusse jõudnud.

Mitmeid küsimusi keerleb ka Monti mittevalitud ministrite – eriti Passera – tegelike kavatsuste ümber, kes kaaluvad poliitikukarjääri võimalusi.

Arvamusküsitluste valguses paistab Itaalia minevat pigem Prantsusmaa kui Hispaania teed, otsustades tuleval aastal mingit liiki vasaktsentristliku valitsuse kasuks.

Pilt võib aga muutuda, kui paremleeri tekib mullu tagantatud peaministri Silvio Berlusconi asemele mõni tõsiseltvõetav figuur.

Paljud arvavad, et antud tühimikku sooviks täita Passera, ilmselt koostöös Ferrari bossi Luca di Montezemologa, kelle mõttekoda Italia Futura üha enam poliitilise partei kuju omandab.

Vandenõuteooriatesse kalduvas Roomas usutakse üldiselt, et Berlusconi piinlik põrumine oli Angela Merkeli töö. Hiljem kukkus Saksa kantsler läbi avalikul katsel Nicolas Sarkozyd Prantsusmaa tüüri juures hoida.

Seda, et Merkel Montile mantlipärija peaks meisterdama, keegi veel ette pannud pole.

Copyright The Financial Times Limited 2012

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles