Analüütikud ei usu, et Hispaania pangandusele antav välisabi riigi võlaprobleemid lahendab ning juba arutletakse ka selle üle, kas järgmine abipaluja võib olla Itaalia.
Laenuootuses Hispaania eufooria jäi lühikeseks
13. juuni 2012, 08:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nädalavahetusel Hispaaniale antud 100 miljardi euro suurune laenulubadus põhjustas kergenduse vaid esmaspäeva hommikuks. Juba pärastlõunal andsid investorid endale aru, et riigi võlakoormust tervikuna see ei leevenda ning algselt hinnaralli teinud Hispaania pangaaktsiad langesid päeva lõpuks tagasi.
Lõputu päästmine
Müügilaine tabas ka Hispaania riiklikke võlakirju. Kümneaastase tähtajaga võlakirjade tulusus kerkis eile euro ajaloo kõrgeimale tasemele, 6,816 protsendile. Intress on hirmuäratavalt lähedal seitsmele protsendile ehk tasemele, kus pidid välisabi paluma Kreeka, Iirimaa ja Portugal.
Lisaks teatas reitinguagentuur Fitch eile õhtul, et alandab 18 Hispaania panga pikaajaliste võlakirjade reitingut. «Hispaania majandusele tervikuna võlakoormuse leevendust ei ole,» ütles Reutersile investeerimisfirma Westpac Securities valuutastrateeg Richard Franulovich.
«Just nii juhtus Iirimaaga,» jätkas ta. «Pangad on seal praegu tugevamad, aga riik on võlaga tõsiselt hädas.» Hispaania keskpanga andmetel olid mullu riigi võlakirjade peamisteks ostjateks kohalikud pangad, mistõttu riik on sõltuvuses nendest pankadest, keda ta aidata soovib.
«Hispaania valitsus päästab Hispaania panku ja Hispaania pangad päästavad Hispaania valitsust,» kommenteeris kujunenud olukorda Reutersile Nobeli majanduspreemia laureaat Joseph Stiglitz. «See ei tööta ega hakkagi töötama.»