Madrid on finantskriisis ettearvamatu kui doktor Jekyll ja härra Hyde: kord kujutab Hispaania endast euro hirmsaima ohu kehastust, siis jälle rõhub jõuliselt reformidele, mida rahaliit hädasti vajab.
Euroala ostis endale taas aega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On ülimalt oluline, et Hispaania panganduse abipakett viiks permanentse lahenduse suunas ega kujuneks vanade vigade korduseks.
On hea, et lepe aktiveerib Euroopa päästefondile mullu omistatud uue volituse. Madrid laenab raha mitte põhieelarvesse, vaid oma pangapäästmisfondi nimega FROB. Abi piirdub pangandussüsteemiga, ilma et Hispaaniale rakenduks ELi, EKP ja Rahvusvahelise Valuutafondi «troika» programm.
Seega on tegemist tasuga tõelise pühendumise eest kasinusele ja struktuursetele reformidele, mis loodetavasti hoiab ära vihased pinged ülejäänud Euroopaga – nagu mõnes riigis on juhtunud.
Euro peamist väärtalitust aga adresseeritud pole.
Selle asemel, et kangutada lahti stressis riigivõla ja nõrga pangandussüsteemi surmav embus, suurendab pankade päästmisse suunatud maksumaksjate raha Madridi riigivõlakoormat veelgi.
Kui Hispaania pankade olukord osutub arvatust tunduvalt hullemaks, siis laenati Hispaaniale ilmselt köiejupp, millega end üles puua. Korrates Iiri viga.
Kuniks selline perspektiiv pole välistatud, ei hakka turud Hispaaniat uuesti usaldama – olgugi et ettevõtlussektor on tugev, struktuursed reformid teoksil ja makromajanduse kohendamine käsil.
Vaja oleks pankade kinnipanemise reegleid, mis piiraksid maksumaksjate kaasamist. Mis tähendaks aktsionäride osaluse korstnassekirjutamist ning kindlustamata ja tagatiseta võla konverteerimist aktsiateks – kui pangad ei vajalikku kapitali kokku ei saa.
Kui Madrid vaid julgeks, võiksid nad astuda samme selles suunas. Valitsus peaks piirduma 99 miljardi eurose FROBi kantud krediidiga – mis tähendaks seda, et pankade praeguse puudujäägi tarvis (ca 80 miljardit eurot) rohkem raha ei antakski. Ning FROBile tuleks anda juhised mitte süstida kapitali enne, kui aktsionärid ja kreeditorid oma juukselõikuse kätte on saanud.
Siis peaks 80 miljardist eurost piisama.
Poliitilised takistused on muidugi mäekõrgused. Sest paljastuksid pankadega seotud poliitilised mahhinatsioonid, mis avalikkuse usaldust ära kasutavad.
Bankia pank näiteks määris oma aktsiaid kaela jaeklientidest hoiustajatele, kes nüüd pügada saavad.
Ühtlasi oleks Berliinile vastukarva, et kreeditorid kahju kannataksid – on ju nende hulgas ka Saksa hoiustajad ja pensionärid.
Arusaadav: valitsused kardavad hoolimatute pankade ohvrite raevu. Kui aga asuda pankade endi kaitsele, siis probleem vaid pikeneb.
Copyright The Financial Times Limited 2012