Bussipileti hind on tõusnud üldisest hinnatasemest kiiremini
11. juuni 2012, 13:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konkurentsiamet tõdeb oma kaugliiniveo analüüsis, et kuna Tallinna-Tartu liinil on vaid üks tõsine tegija, on bussipileti hind tõusnud oluliselt kiiremini, kui on olnud üldine hinnatõus.
Amet toob näiteks, et tarbijahinnaindeks on alates teisest kvartalist 2004 kuni teise kvartalini 2009 kasvanud 26,9 protsenti. Peaaegu samal ajavahemikul (II kvartal 2004 – IV kvartal 2009) tõusis Sebe bussipileti hind Tallinna – Tartu liinil 75 kroonilt 150 kroonini, mis tähendab sajaprotsendilist hinnatõusu.
Ameti analüüsi põhifookus on see, kas kehtiv seadusandlus takistab konkurentsi kaugbussiliinidel. Nimelt ütleb seadus, et uusi liinilube väljastatakse vaid siis, kui see ei takista konkreetsel liinil juba tegutseva firma majandustegevust.
«Sealjuures ei oma juba tegutsevate ettevõtjate majandustegevuse häirimine tähtsust ka teistes ühistranspordivaldkondades. Näiteks võib uus lennundusettevõtja tulla turule ka juhul, kui see häirib ASi Estonian Air, uus laevandusettevõtja võib tulla turule, kui see häirib ASi Tallink, uus taksondusettevõtja võib tulla turule, kui see häirib ASi Tulika Takso jne,» leiab amet.
Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva liinidel on konkurentsiameti andmeil Sebe turuosa ligi 70 protsenti ehk tegemist on turgu valitseva ettevõtjaga nimetatud liinidel.
«70-protsendilise turuosa korral on vastaval konkurentsiõiguse praktikale konkurents väga tõsiselt takistatud, eriti kui arvestada, et vastavalt konkurentsiseaduse §-le 13 eeldatakse turgu valitseva seisundi eksisteerimist juba alates 40-protsendilisest turuosast,» kirjutatakse analüüsis.
Tallinna-Pärnu liinil on turukontsentratsioon samuti kõrge, kuigi mõnevõrra parem: nii Sebel kui ka ASil Go Bus on üle 30-protsendiline turuosa.
Konkurentsiamet leiab, et seaduses sisalduv piirang, mille kohaselt võidakse liiniloa andmisest keelduda, kui liin, mille teenindamiseks liiniluba taotletakse, häirib liinivedu, mida juba korraldatakse varem antud liiniloa alusel, tuleks senisel kujul kaotada.
«Tegemist on tõsise konkurentsipiiranguga, mida ei õigusta avalikud huvid. Majanduslikult kõige põhjendatum viis kaugliiniveo liberaliseerimiseks on turu täielikult ja piiranguteta konkurentsile avamine. Liinilube väljastavale asutusele peaks jääma üksnes õigus nõuda, et kaugliinid ei väljuks bussijaamast niivõrd väikese vahega, et nad füüsiliselt üksteist takistaksid.»