Raamat, kuhu Kefalonia saare hotellipidaja Spyros Mourelatos broneeringuid kirjutab, on selle suve osas hõre. «Valimised,» selgitab ta.
Kreekas napib suvitajaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud välismaalased, isegi püsikliendid, ootavad esiteks ära 17. juuni hääletustulemused ning vaatavad siis, mis saab, selgitab Mourelatos.
Väljas terrassil on enamik laudu tühjad, siin-seal istub paar inimest.
Ujumisbasseini ääres kõlab kreeka muusika tühjadele päevitustoolidele.
Tavaliselt on Kefalonia turismindust toitnud britit, keda tõmbab saarele Louis de Bernières’ klassikaline bestseller «Kapten Corelli mandoliin», mille tegevus leiab aset Teise maailmasõja aegse okupatsiooni päevil.
Kuid Briti, Hollandi ja Tšehhi reisiagentuuride tellimused on alates patiseisuga päädinud 6. mai valimistest kukkunud 25-30 protsenti – kartuses, et poliitilised pööristuuled Kreeka nädalate jooksul euroalast välja puhuvad.
Sakslaste broneeringud teistele populaarsetele Kreeka saartele on põrunud 50 protsenti, ütlevad siinsed hotellipidajad. Mõni selgitab küll, et pilt on hakanud pisut paranema.
«Poliitiline ebastabiilsus võib rikkuda ära kogu hooaja,» ütleb Kreeka hotellipidajate ja reisikorraldajate liidu SETE direktor George Drakopoulos.
Ta hoiatab, et kui Kreekal ei õnnestu pärast 17. juuni kordusvalimisi kohe valitsust kokku panna, võib külastajate koguarv kukkuda 10 protsendi ja tulud 15 protsendi võrra.
Kreeka majandust mõjutavad oluliselt isegi suhteliselt väikesed külastajate arvu langused, kuna turism on sisemajanduse kogutoodangu suurim eraldiseisev tuluallikas – mullu 16,5 protsenti SKTst.
Laias laastus on turismindusega otseselt või kaudselt seotud ettevõtete palgal iga viies Kreeka tööinimene.
Mullu suvel lõikas Kreeka turism kasu nn «Araabia kevadest», mis suunas siia turiste, kes Põhja-Aafrikale ja Egiptusele alternatiivi otsisid. 2011. aastal külastas Kreekat 16,4 miljonit välisturisti – ligi 10 protsenti rohkem kui aastal 2010. Esmakordselt mitme aasta jooksul võisid Kreeka hotellid suurtele Euroopa reisifirmadele konkurentsivõimelisi hinnapakette pakkuda – osalt ka tänu sellele, et turistide majutuselt võetavat käibemaksu kärbiti 40 protsenti.
Nüüd aga on Kreeka sattunud sama kõrgesse riskikategooriasse kui Põhja-Aafrika, kurdab hotelli poepidaja Alexis Stamatopoulos.
«Kuidas ma veenan kliente, et Cycladesel pole midagi muutunud, et praamid käivad korrapäraselt ja et pangaautomaatidest saab jätkuvalt raha?» küsib ta.
Kreeka hotellipidajate koja presidendi George Tsakirise hinnangul on kordusvalimiste tõttu kaotsi läinud 600 000 viimase minuti suvetellimust, mis tavaliselt tehakse juuni alguses. «Me pakume palju sooduspakette, aga tundub, et põhjaeurooplased ei ole huvitatud.»
Paljud hotellid on alates maikuust langetanud hindu 3-5 protsenti, kuid kuhjunud võlad ei lase neil sellega kaugemale minna. «Enamik hotelle peab teenindama suuri laenusid, nii et ülimadalaid hindu nad pakkuda ei saa,» ütleb Tsakiris.
Pärast seda, kui Kreeka leevendas mullu turisminduse huvides viisaprotseduure Venemaaga, tõusis sealsete turistide arv 63 protsenti. Ja tõuseb ka tänavu.
«Kuid kahjuks ei piisa sellest, et korvata kahjumeid palju suurematelt Briti ja Saksa turgudelt,» ütleb Drakopoulos.
Väljavaade on niivõrd sünge, et SETE pöördus Kreeka poliitikute pole palvega tõmmatada agasi teravat «euro-või-drahmi» retoorikat, mida peetakse turiste peletavaks faktoriks.
Manitsust võttis kuulda sotsialistliku Pasoki liider Evangelos Venizelos, kes ütles ajakirjanikele: «Me vaid süvendame majanduslangust, kui hirmutame turiste eemale oma juttudega ebakindlusest ja avaliku korra kokkuvarisemise võimalusest.»
Paremtsentristlikul Uuel Demokraatial ja radikaalsel vasakkoalitsioonil Syrizal, mis ajalooliselt pingelise konkurentsi kontekstis esikoha pärast rebivad, on aga olulisemaid prioriteete.
Konservatiivide liider Antonis Samaras just avaliku korra küsimust rõhutabki.
Syriza juht Alexis Tsipras lubas aga, et kui rahvas valib tema, siis hülgab nende partei 6 miljardi eurose kava arendada Ateena endisest rahvusvahelisest lennujaamast uus turismi- ja vaba aja keskus.
Lennujaama territooriumile tuleb «park rahva jaoks», tõotab Tsipras.
Copyright The Financial Times Limited 2012