Kuidas Silicon Valley TTÜ tudengeid šokeeris
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See reis muutis totaalselt meie maailmavaadet,» tunnistab koos kaastudengitega sel kevadel Silicon Valleyl ärikoolitust saanud Tallinna Tehnikaülikooli magistrant Kadri Tolsberg.
«Esimene šokk oli selles, et inimesed tulevad vasakult-paremalt ligi ja uurivad kohe, mis on meie ärivaldkond, soovitavad kohe ka võimalikke partnereid ning jagavad telefoninumbreid, mitte ei salatse nagu Eestis kombeks.» Lisaks said Eesti noored oma üllatuseks teada, et kuigi suur osa Silicon Valley startup-ettevõtteid omavad vähemalt miljon klienti, peetakse neist paljusid riskikapitalistide silmis siiski perspektiivituteks.
Neli Tallinna Tehnikaülikooli IT ja ärikorralduse eriala tudengit said võimaluse oma ärimudeli tutvustamiseks tehnoloogiainnovatsiooni pealinnas Silicon Valleys. EASi abiga korraldatud õppereis oli esimene omataoliste seas, mida TTÜ plaanib hakata parimatele magistrantidele korraldama regulaarselt.
Et tegu oli ilmselt esimese tudengirühmaga Eestist, kel võimalus oma potentsiaali kõrvuti maailma vägevatega testida, tuli rühma juhendajal TTÜ prorektor Alar Kolgil enne maailma suurimale õhubussile astumist mitu õpetlikku ja rahustavat loengut maha pidada. Kuid üsna tulutult. Juba enne äralendu kruvis pinge üles ja noorte hinge hiilis ootusärevus. Kas meie idees on üldse ollust? Kas ka Silicon Valleyl nähakse selles iva? Millist tagasisidet ja kriitikat on oodata kodukootud Eesti asjale USA parimatelt professoritelt ja riskikapitalistidelt? Kas äkki näkkab kohe ja nad leiavadki oma unistusteärile rahastaja?
Zahhar Kairjaki, Kaarel Oja, Kadri Tolsberg ja Mairo Leier olid kuni San Franciscos maandumiseni tavalised Tallinna Tehnikaülikooli tudengid. Käisid kooli kõrvalt tööl ja unistasid oma firmast. Esimesed lootustandvad muudatused said alguse ülikooli sees käivitatud tuleviku ärimudelite konkursist, kus informaatika ja ärikorralduse erialal õppinud noortel tuli pähe hakata Microsofti Xbox Kinecti põhjal arendama tulevikutelevisiooni. Konkurssitöö sai nimeks MiTV. Ühena seitsmest võistkonnast jõuti ka konkursi finaali. MiTV oli noorte magistrantide nägemuses televisioon, kus iga televiisor või muu kaameraga varustatud pilti edastav seadeldis (ka nutitelefon, iPad, jm) hakkab lugema vaataja näolt tema emotsioone ja pakkuma ise välja hetkemeeleolusse sobivaid programme, filme ja mänge. Oli teada, et Silicon Valleysse pääseb magistriõpingutele väärikat punkti panema vaid parimaks valitud tiim. MiTV võitiski.
Maailma tehnoloogiainnovatsiooni pealinnas Silicon Valleys oli võimalus noortel käia Berkley Ülikooli loengutes, osaleda ca 500 alustavat ettevõtjat liitval kahepäevasel startupismi konverentsil, tutvuda teiste tulevikumiljonäridega kiirkohtingul ning saada Surmaheitluse nime kandnud üritusel staar-riskikapitalistidelt kuulda oma äriidee kohta tuhandet puudust. Nimekamatest riskikapitalistidest kuulati õpetussõnu Phil McKinneylt ja Steve Jürvetsonilt.
«Kõik oli teistmoodi. Saime teada, kuid asjad tegelikult käivad,» räägib Kadri. «See aitas meie maailmavaadet muuta,» lisab Kaarel Oja.
Ja kuidas siis asjad käivad? Justkui ühest suust hüütavad noored kooris: «Palju kiiremini, kui me arvasime!»
Mis siis ikkagi on Silicon Valleys sellist, mis noorte maailmavaate pahupidi paiskas. «Peamine erinevus on selles, et kõik suhtlevad kõigiga kogu aeg ja läbi selle on võimalus oma ideede arendamiseks leida partnereid igal sammul,» räägib Kaarel. «Mida me nägime ja mida meile ka rõhutati, on see, et Silicon Valleys võib igaüks ükskõik kellele suvalisel hetkel ligi astuda ja nõu küsida,» lisab Mairo. Samamoodi õnnestus Eesti noortel näiteks Hewlett-Packardi tehnoloogiadirektoriga vestelda. «Läbi networkingu ja avatud suhtlemise võidavad nad Silicon Valleys rohkem võimalusi ja rohkem äriideid realiseeritakse ära.»
Ja muidugi võlus Eesti noori see, kui lähedal on suur raha uutele ideedele. «Seal pakutakse peaaegu igaühele, et võtke 250 000 dollarit ja tehke proovi, kas äri käivitub või mitte,» möönab Kaarel.
Koeralgi võib olla äriidee
Üllatust pakkus noorte sõnul ka teiste omavanuste uute äriideedega maailma eri paigust kokku sõitnud noorte nägemine. Nimelt selgus, et erinevalt Eestist, kus start-up ettevõteteks peetakse pelgalt paberil äri-idee ümber koondunud fanaatikuid, pole see Silicon Valley mõistes mingi äri. Kaarel: «Meile õpetati, et äriidee omamises pole midagi erilist, sest ka koeral võib olla oma äriidee. Kuid ideest on kasu alles siis, kui turule on toodud esimene toimiv prototüüp. Sellest hetkest saab rääkida ärist ja minna investoreid otsima.» Pole siis ime, et mitte ainult sadadel samaaegselt Eesti noortega Silicon Valleys viibinud start-up ettevõtjatel, vaid pea igal teisel Stanfordi magistrandil oli ette näidata oma Androidi mobiilirakendus, mida oli allalaadinud juba esimesed miljon kasutajat. «Nende küsimus mulle oli, kuidas seda miljonit saaks sajaks miljoniks kasvatada,» ütleb koos noortega Silicon Valleys asuvas Stanfordi Ülikoolis viibinud ja seal külalisloengu pidanud Alar Kolk.
Üheks Silicon Valley plussiks pidasid tipikad ka start-up ettevõtjatele pakutavaid lugematuid võimalusi oma äriideid küll mõnekümne sekundi, küll paari minuti jooksul riskikapitalistidele tutvustada. Selle formaadiga selekteeritakse kiiresti välja need, kelle ideel on jumet ja teistele öeldakse halastamatult ja konkreetselt näiteks nii: surev turg, tegelege muuga. Kusjuures seda öeldi eestlaste kuuldes korduvalt ka firmadele, kes juba oma ideega miljoneid dollareid teenivad!
Eesti noorte jaoks tundusid Silicon Valley mahud küll ulmelistena, kuid samas tõstsid nende endi senist ärilist ambitsiooni. Vargsi puges nendessegi lootus saada osa innovatsiooniga ristatavast rahamäest, milleks Maarjamaal päris kindlasti lootust poleks. Ainuüksi Elva suuruses Palo Alto linnas, mis on Silicon Valley keskuseks, on riskikapitalistid viimasel ajal uute lootustandvate äride alla matnud 1,7 miljardit dollarit. Et sünniks uued Googled, Facebookid, Appelid ja Angry Birdsid.
Silicon Valleys puudub snobism
Tehnikaülikooli noori vapustas nende endi sõnul innovatsiooniärimeeste tagasihoidlik elustiil. Kui Eestis ostab edukas ärimees esimese miljoni krooni eest tihtipeale 7-seeria BMW ja kolib kallisse laenukorterisse Pirital, siis Silicon Valleys ei ole snobismi märgata ka kümneid miljoneid dollareid teenivate ärimeeste juures. «Need, kes seal teenivad miljon dollarit, elavad tihti ikka ühetoalises korteris, söövad McDonaldsis ja reinvesteerivad kogu teenitud raha.» Alar Kolgi sõnul paistis samaga silma ka maailma kalleima brändi Apple rajaja Steve Jobsi maja, mis näeb oma lihtsuses välja palju tagasihoidlikum kui keskmise Eesti ettevõtja oma.
Lisaks kõigele eelnevale õppisid Eesti noored USAs juurde ka palju nende endi äriprojektile kasulikku. Näiteks seda, et riskikapitalistid ei otsi uut Angry Birdsi, vaid ennekõike otsitakse interdistsiplinaarsust ja püütakse leida olemasolevaid turumudeleid lõhkuvat innovatsiooni.
Mis siis sai aga MiTVst, mida tipikad kümneid ja kümneid kordi erinevate Silicon Valley elanike ja külaliste ees tutvustasid? Tunti ju nende sõnul idee vastu elavat huvi ja leiti ka potentsiaalseid partnereid. «Reformime ideed,» teatab Kaarel vaikselt. See tähendab, et Silicon Valley õppetunnid, kus julgustatakse algajaid oma ärimudelit enne lõplikku valmimist 8-10 korda ümber kujundama, on võetud targu omaks ka meie noorte poolt. «Õppereisi lõpuks oli see meil juba kolm korda muutunud. Ja ilmselt muutub veel. Peamiselt muudame fookust, mis läheb palju täpsemaks,» märgib Zahhar. «Kui Eestis on äriajamise tavaks, et ka kahe mehe bisnisid pakuvad klientidele täisteenust, siis Silicon Valleys ei huvita kedagi, kas oskad kõike. Seal otsitakse ikkagi vaid väga kitsas niššis parimat tegijat.»
Silmnähtavalt on tipikad Silicon Valley lummuse all. See on senikogetust täiesti erinev maailm, kus kehtivad ka teistsugused äriajamisreeglid kui Eestis kombeks. «Võib-olla ei tohiks hämmastavalt väikese konkurentsi ja olematu siseturuga Eestis üldse ettevõtteid rajada lubadagi?» jääb noorte vestlusest üles veel üks arutlemist vääriv teema.
On kuidas on, igatahes plaanib TTÜ juba septembris samadele ülemere jahimaadele tegelikku «startupindust nuusutama» läkitada juba uue tudengipundi.