Itaalia peaminister Mario Monti tunnistas oma kasinuspoliitikat tabanud kriitikatule all, et tema tehnokraatlik valitsus «oleks võinud teha rohkem ja paremini», valades ühtlasi välja oma viha võimsate äri- ja meediahuvide peale, mis on pöördunud tema vastu.
Asudes selgelt kaitsepositsioonile olukorras, kus Itaalia on vajumas sügavamale majanduslangusse ning arvamusküsitlused kõnelevad valitsuse usalduse kokkuvarisemisest, nentis Monti neljapäeval pankuritele peetud kõnes, et tema kabinet on «kaotanud riigi niinimetatud suurjõudude toetuse».
Samas kinnitas Monti, et nimetatud jõud on alahinnanud tema reformide mõju, mis on purustanud «tabusid».
Oma süüdistuskõnes tõstis Monti eraldi esile peamise tööandjate lobigrupi Confindustria, mis on karmilt kritiseerinud praegu parlamendis kinnitamisel olevaid tööjõureforme, ning ühe «suure ajalehe», viidates valitsuse insaiderite sõnutsi Corriere della Sera’le.
Nimelt šokeeris see Itaalia juhtiv päevaleht, mis toetas novembris Silvio Berlusconi väljavahetamist Monti vastu, kolmapäeval kogu avalikkust, avaldades esilehel Monti poliitikat materdava artikli, milles hoiatas tema reformikatsete läbikukkumise eest.
Artikli kaasautoriks – mis ametnike sõnutsi Monti raevu ajas – oli Bocconi ülikooli majandusteadlane ja peaministri kauaaegne tuttav Francesco Giavazzi, kes aprillis valitsuse nõunikuks nimetati.
Monti poliitilised vaenlased haarasid artiklist kinni kui järjekordsest tõestusest, et valitsuse päevad on loetud.
Berlusconi perele kuuluv päevaleht Il Giornale ennustas varajasi valimisi oktoobris (tuleva aasta märtsi asemel, nagu esialgu plaaniti). Samas märkis ajaleht, et majandus on mokas ja peamised parteid pole valimisteks valmis.
Survele vaatamata ei näidanud Monti allaandmise märke. «Ma ei saa salata, et me oleksime võinud teha rohkem ja paremini,» ütles ta, kaitstes samas oma pensioni- ja tööturureforme.
Monti kinnitas, et valitsus ei kaldu kõrvale oma eelarvekärbete poliitikast – kuigi hiljutised andmed näitavad, et maksukergitused on tõmmanud alla tarbimist ja kuivatanud kokku riigitulusid.
Rahvusvahelisel rindel, kus endise Euroopa voliniku prestiiž Itaaliale ergutavalt on mõjunud, lubas Monti rõhuda jätkuvalt ühisvõlakirjadele, mis peaksid tulema «üsna pea». Selge viitega Hispaaniale ütles Monti, et euroala peab leidma viisi pankade kapitaliseisu parandamiseks, koormamata täiendavalt valitsusi.
Monti, kes võõrustab 22. juunil Roomas Saksa, Prantsuse ja Hispaania liidreid, ütles, et eurovõlakiri ei tohi «külvata lahkmeelt riikide vahele, mis peavad kiiresti leidma ühise keele ja näitama üles sidusust».
Eraviisiliselt ütlesid valitsusametnikud, et Monti rahvusvaheline kaal ei suuda enam varjata tõsiasja, et valitsus on kodus ummikusse jooksnud – mitmed mittevalitud ministrid mõtlevad pigem oma tulevikule poliitikas ega soovi pista rinda «suurjõudude» ja teiste reformivastaste huvigruppidega.
Kuna Itaalia 1,9 triljoni eurose võlamäe tootlused on ronimas tagasi jätkusuutmatutele tasemetele, hoiavad välisinvestorid Itaaliast eemale, olles poliitilisest ebakindliusest häiritud.
«Itaalia on praegu kahe tule vahel – ühel pool kiiresti halvenev väliskeskkond, teisel pool peaminister, kes ilmselgelt kontrolli on kaotamas,» ütles rahandusanalüütik Nicholas Spiro.
«Olukorra teeb veelgi hullemaks see, et Hispaania näib olevat teel abipaketi poole. Kui Hispaania põhja läheb, võetakse Itaalia veelgi suurema luubi alla.»
Copyright The Financial Times Limited 2012