Ülisuur palgakärbe Eesti Ehituse kontserni kuulvas ASis Aspi ja selle kahes tütarfirmas on osa kogu kontserni haaravast kokkuhoiukavast, teatas Eesti Ehitus.
Eesti Ehitus: teetöötajate palgakärbe on osa suurest kokkuhoiust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lähiaastail kümnetes protsentides kahanevad ehitusmahud sunnivad Eesti Ehitust vähendama kogu kulubaasi keskmiselt 30 protsendi võrra.
Postimehe küsimusi palgakärpe kohta Aspi juhtkond ignoreeris, kuid peale artikli ilmumist selgitas Eesti Ehituse juht Jaano Vink börsile saadetud teates, et kontsern on valinud palgakärpe tee, et võimalikult vähe kontserni töötajaid satuks koondamise ohvriks. Palgakärbe on firmajuhi sõnul solidaarne ning puudutab ka kontserni ettevõtete juhtide palkasid.
AS Aspi juhtkond pani oma ning tütarfirmade Järva Teed ja Hiiu Teed umbes 300 töötajat fakti ette, et palkasid vähendatakse 15-30 protsenti. Töötajaid esindav Transpordi Ametiühing soovitas töötajail kollektiivlepingu rikkumisega mitte leppida ning peab Aspiga läbirääkimisi palgakärpe vähendamiseks.
Aspi, Järva Teed ja Hiiu Teed on aastaid töötanud jõudsas kasumis, aastail 2005-2007 tõid nad kontsernile kokku 400-miljonilise käibe juures ligi 38 miljonit krooni puhaskasumit. Ettevõtteil on olemas kehtivad lepingud riigiteede hooldamiseks ning seni pole teada, et riik neist lepinguist taganeks.
«Garanteeritud riiklike tellimuse osa jäi mainitud summast siiski 15-20 protsendi suurusjärku,» täpsustas Vink. «Ülejäänud osa tuli avatud turult koostöös emaettevõttega ASPI ning teiste EE kontserni kuuluvate firmadega.»
Vink heitis ettevõtte töötajaile ette suure palgakärpe kommenteerimist ajakirjanduses. «Nii ettevõtete juhid kui töötajadki peavad täna vaatama ja tegutsema ettepoole suunatult, et tulevikus tihenevas konkurentsis ellu jääda,» seisab tema allkirjaga teates. «Selles valulises protsessis tõdemused möödunud headest aegadest meid kahjuks edasi ei aita. On kahju, et ettevõtte ning töötajate jaoks väga raskeid teemasid püütakse lahendada emotsionaalsete loosungitega ajalehtede veergudel, aga mitte sisuliselt argumenteerides läbirääkimiste laua taga.»