Ministeerium: hinnatõus on prognoositust kiirem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hinnatõusu aeglustumine on rahandusministeeriumi analüütiku Kristjan Pungase sõnul ootuspärane, kuid see on olnud tagasihoidlikum, kui kevadine prognoos ette nägi.
Aastane hinnatõus aeglustus aprilli 4,0 protsendilt mais 3,8 protsendini. Selle peapõhjus oli kevadine kütuste kiire hinnatõus, samuti on oma osa siseturu tugevamatel arengutel, mistõttu on sisemaised hinnatõusud olnud veidi suuremad.
«Keeruline olukord Euroopa perifeeriariikides ning majanduse kasvuväljavaadete halvenemine maailma eri piirkondades on kaasa toonud naftahindade kiire languse märtsikuu kõrgtasemelt. Mootorikütus odavnes seetõttu mais kuuga 5,2 protsenti. Kuna jaehindadesse jõuavad välisturgudel toimuvad hinnamuutused mõningase viitajaga, siis ka järgmisel kuul peaks kütuste odavnemine jätkuma,» märkis Pungas.
Kütuste odavnemist tasakaalustasid osaliselt sisemaised hinnasurved osa kaubagruppides ning hooajalised tegurid.
Siseturu elavnemist soodustas palgakasvu kiirenemine ning tööga hõivatute jätkuv suurenemine, samuti tarbijate paranenud kindlustunne.
Seetõttu osutus jaemüügi kasv esimeses kvartalis ka viimaste aastate suurimaks ning toetas kaubandusettevõtete kasumlikkuse paranemist. Sisemaist hinnasurvet võib tema sõnul näha riietuse ja jalatsite hindades, mis on aastaga tõusnud üle 6 protsendi.
Hooajaliste teguritena saab välja tuua majutusteenuse ja üürihindade kallinemise.