Küsimusel, kas Kreeka jääb euroalasse, on ka järg. Nimelt: kas Küpros läheb siis järele?
Kreeka ees, Küpros takka järele?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle Vahemere saare asjad on pea-aegu sama sassis kui Kreekal. Ja paljuski oma süü tõttu.
Maikuus asetas Küprose parlament maksumaksjate õlgadele Cyprus Popular Banki (CPB) rekapitaliseerimise kulud – 1,8 miljardi euro ulatuses. Tegemist on riigi suuruselt teise pangaga.
Küprose pangad ägavad Kreeka majandusele antud laenude koorma all.
Ja 1. juulil võtab Küpros üle Euroopa Liidu eesistuja teatepulga.
Mis küll saama hakkab?
Kohene oht varitseb Küprost kohalike pankade poolt. CPB päästmine võrduks 12 protsendiga saare sisemajanduse kogutoodangust. Iirimaaga võrreldes tundub see tühiasi – seal oli vastav protsent 50.
Kuid Küpros alles hakkab oma pangandusprobleemidega tegelema. Pankadele langes juba osaks Kreeka riigivõla restruktureerimise julm juukselõikus. Lisaks kapitalinappusele koormab panku ka sügav seotus Kreeka majandusega.
Ligi pool CPB brutolaenudest ja kolmandik Bank of Cypruse omadest on antud Kreeka klientidele.
Kriisimeeleolu võimendavad poliitilised prohmakad, nagu näiteks kogenud ja lugupeetud esikeskpankuri väljavahetamine aprillis.
Asja ajab hullemaks saareriigi poliitika. Suvitajad ei pruugi olla kursis sellega, et Küprost valitsevad valdavalt kommunistid – keerates kokku parajat segaputru.
Üks kord on Küpros käesolevas finantskriisis juba päästetud – mullu, Venemaa poolt, mis käis eelarvepuudujäägi katmiseks välja 2,5 miljardit eurot.
Seetõttu on Küprose seis kolmekordselt ohtlik: valitsusel on kohustused Moskva ees; majandusel on kohustused panganduse ees; pangandusel on kohustused Kreeka ees.
Kui euroala tabab Kreeka maavärin, siis järeltõuge tuleb Küproselt.
Copyright The Financial Times Limited 2012