Eksivad need, kes arvavad, et vana kontinent on minetanud oma mõju maailma asjadele. Euroopa võimetus võlaprobleeme lahendada võimendub iga päevaga ning diagnoos saab üha selgemaks: euroviirus on nüüdseks nakatanud kogu maailma.
Euroviirus on nakatanud kogu maailma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige rängemalt laastab ühisraha ümbritsev ebaselgus loomulikult Euroopat ennast - lõppeval nädalal avaldatud euroala ostujuhtide indeksid (PMI) osutasid sellele, et äritingimused on kolme aasta madalaimas seisus.
Selline sünge väljavaade pole omane üksnes perifeeriale: ka Saksa tootjad nüüd sama sügavas mures, kui saatusekaaslased euroala ülejäänud suuremates majandustes.
Aga mujaltki maailmast tuleb kui kuulipildujast sõnumeid majanduse aeglustumisest.
Nagu põleva maja naabritel, on piinavalt palav ka brittidel. Alles see oli, kui ostujuhtide julgustavad indeksid viitasid valgusele W-kujulise languse tunneli lõpus.
Reedel aga sööstis tootmissektori PMI kolme aasta rekordmadalusse, uute tellimuste arv kuivas kokku kiireimas tempos alates 2009. aasta märtsist, mil globaalne finanstkriis oli haripunktis.
Globaalturgusid ärritav ebakindlus ilmutab end nüüd ka konkreetsetes majandusnumbrites.
USA majandus lõi maikuus vaid 69 000 uut töökohta – ca poole oodatust, mis niigi poleks olnud piisav korralikuks kasvuks.
USA avakvartali majanduskasvu määra revideeriti väiksemaks ehk 1,9 protsendi peale – mis on ikkagi üüratult etem kui Euroopa (optimistlikult öeldes) stagnatsioon.
Kuid kuigi USA kasvab kiiremini, on sealne jonnakas töötusmäär jätkuvalt probleemiks. 8,2 protsendist, kes ametita istuvad – veelgi rohkem on neid, kes seda enam ei otsigi – on ligi pooled pikaajalised töötud ning võivad kogeda raskusi taas tööle hakkamisega, kui lõpuks võimalus avaneb.
Isegi tärkavad turud, mida on kiidetuid kui globaalmajanduse päästjaid kriisimerel, ei ole Euroopa aeglustumise suhtes immuunsed.
Kuigi Hiina valitsus kostitab meid kindlasti ka edaspidi julgustavate kasvunumbritega, valmistavad ülejäänud andmed pettumust. Viimane ostujuhtide PMI kukkus 50,4 peale – vaevu veel kasvuterritooriumil (mis algab 50 pealt).
Brasiilia majandus ei kasvanud esimeses kvartalis peaaegu üldse. Ja India majandus, mis alles mullu 9,2-protsendilist edasiminekut näitas, kasvas avakvartalis (aastases arvestuses) 5,3 protsenti – kõige kehvem kvartal alates aastast 2003.
Kõiki ülalmainitud halbu uudiseid ei saa ühe kotti toppida ja euro päästmise ümber nääklevate liidrite ukse taha tassida. Kuid nendel lasub kõige suurem vastutus tekitada maailma majandusmerd rahustav vastusüvahoovus.
Kuniks juhid tegutsema hakkavad, on parimaks päästvaks õlekõrreks kindlasti keskpankurid – eriti Euroopa Keskpanga omad – kellelt võib loota intensiivsemaid likviidsussüste majandusaktiivsuse elustamiseks.
Tõeline kindlustunne saabuks aga üksnes siis, kui euroalale leitaks pikaajaline lahendus – ala enda ja ülejäänud maailma huvides.
Copyright The Financial Times Limited 2012