Vaesus ja rikkus said alguse kiviajal

Sotsiaalne ebavõrdsus sai alguse kiviajal

FOTO: SCANPIX

Euroopas algas ühiskonna kihistumine koos põlluharimisega, näitas noorema kiviaja matusepaikade analüüs.

Inglismaa ülikoolide muinasteadlaste töörühm uuris ligi 300 Kesk-Euroopa neoliitikumist pärinevat hauda, mis pärinesid 6900-7400 aasta tagusest ajast, vahendab Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.

Leitud luustike hammastes määrasid uurijad strontsiumi isotoopide sisalduse. See keemiline element jõuab kehasse toidu ja joogiveega.

Mullad sisaldavad erinevaid strontsiumi vorme ja nende uurimine näitab, millise pinnasega alal inimene elas.

Selgus, et rikkalike hauapanustega meeste kehas oli vähem erinevaid strontsiumi isotoope. See omakorda vihjab sellele, et neil oli ligipääs läheduses asuvatele ning ilmselt viljakamatele põllumaadele.

Juba tol ajal oli maa ebavõrdselt jaotatud ning jõukamatele pandi hauda kaasa häid tööriistu.
«Pärilik varanduslik ebavõrdsus tekkis ilmselt juba noorema kiviaja alguses. Siis hakati pärandama nii loomi kui ka põllumaad. Hilisemate ajajärkude matustes on juba selgelt näha jõukuse erinevused, kuid see kõik sai alguse neoliitikumis,» kinnitas uurimisrühma juht, Bristoli ülikooli arheoloog Alex Bentley.

Lisaks said arheoloogid kinnitust tolleaegse ühiskonna meestekesksusele. Naised kolisid lapsepõlvekodust oma meeste juurde elama. Sellele viitas naiste hammaste keemiline koostis. Need andmed klapivad teiste arheoloogiliste uurimistööde ja geeniandmetega.
 

Tagasi üles