ELi valijatele on integreerumine vastukarva

Kreeka ajakirjnikud eile Ateenas koondamiste ja kärbete vastu meelt avaldamas.

FOTO: SCANPIX

Enamiku Euroopa valijate arvates on ELi tihedam integreerumine riikide majandusi nõrgestanud, selgub vastsest uuringust: tõsine hoiatus liidritele, kes eurokriisile kiirkorras föderaalseid lahendusi nõuavad.

Kaugel sellest, et kinnitada vajadust suveräänsust ühte patta panna, näitab uuring, et avalikkus on ELi liikmelisuse ja ühisraha osas üha kahtlevam ning seisab üha jõulisemalt selle vastu, et Brüssel saaks suuremad volitused riikide eelarveotsuste üle.

Küsitlus, mille mõttekoda Pew Research Center teostas 8000 vastanu hulgas kaheksas ELi liikmesriigis, rõhutab «täielikku usalduskriisi» Euroopa projekti institutsiooniliste ja ideoloogiliste alussammaste suhtes.

Uuringu tulemuste valguses tuleb ELi liidritel teha kriisi lahendamise viiside suhtes tõsised järeldused: mõnede ametnike arvates võib rängast finants- ja võlakriisist tulla ohtlik poliitiline tagasilöök.

Riikide erinevused paistavad selgelt välja ka uuringust.

Kreeklased on ülekaalukalt integratsiooni vastu, raevukalt kriitilised ELi institutsioonide suhtes, liigitavad endid Euroopa suurimateks töörügajateks ning usuvad, et nende majandushädad lähevad üha hullemaks.

Sakslased aga on selgelt positiivsemad, nende majandusväljavaade on helgeim enam kui dekaadiks. Ainsa rahvana peavad nad oma riigi suunda üldiselt õigeks. Ühtlasi annavad nad kõige positiivsema hinnangu ELi integratsioonile.

Samas, vaatamata süngele majandusseisule väljaspool Saksamaad, toetatakse üldiselt euro allesjäämist. Ning – kui kreeklased välja arvata – austavad praktiliselt kõik Saksa kantslerit Angela Merkelit, Euroopa tõrksat laekurit.

Uuring viidi läbi Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias, Itaalias, Kreekas, Poolas, Britannias ja Tšehhi Vabariigis, märtsi keskpaigast aprilli keskpaigani.

Tulemused rõhutavad laialtlevinud rahulolematust integratsiooniga – just nüüd, kus ELi liidrid kaaluvad, kas täiendada vastset eelarvepakti ka uute suunistega koondada pangandusvaldkonna suveräänsust ning süvendada ühisturgu.

Üle poolte Prantsuse, Hispaania, Saksa ja Poola valijate ning kolm neljandikku kreeklasi on selle vastu, et EL teostaks jõulisemat järelevalvet riigieelarvete üle.

«Hiljutist pakti, mis andis Brüsselile suuremad volitused riikide eelarvete üle, ei toetata praktiliselt üldse,» järeldavad uuringu korraldajad.

Vaid kolmandik vastanutest arvab, et riigipiiride lõdvendamine on olnud positiivne: enamik hispaanlasi, prantslasi, britte, kreeklasi ja tšehhe leiab, et järjest tihenev liit on olnud nende majandusele halb.

Vaid 34 protsenti euroala kodanikest leidis, et ühisraha on «hea asi». Prantsusmaal ja Itaalias oli enamus seda meelt, et euro mõju on olnud nende riigile negatiivne.

Raport järeldas: «Euroopa projekt, mis algas väikese ühisturu loomisega aastal 1957, kasvas 1992. aastal suuremaks ühisturuks ning lõi 2002. aastal ühisraha, on riigivõlakriisis saanud üliränga hoobi.»

Samas ei ole inimestel erilist isu eurot hüljata ja vanad rahad tagasi võtta. Vähemalt kolm igast viiest vastanust Hispaanias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Kreekas tahavad, et euro edasi jääks.

Kõige suurem soov rahvusvaluuta tagasi võtta oli Itaalias, kus seda pooldas 40 protsendi vastanutest.

Eriliselt sai uuringus materdada Euroopa Keskpank (EKP). Neljas euroala riigis viiest anti asutusele negatiivne hinnang.

Halvakspaneva pilguga vaatavad keskpanga peale 80 protsenti kreeklastest, 65 protsenti hispaanlastest ja veidi enam kui pooled prantslased ja sakslased.

Suurimad EKP entusiastid olid poolakad, kes ühisraha ei kasuta.

Teatud avaliku arvamuse stereotüüpe uuring ei kinnitanud. Nii erinesid Euroopa Liidu põhja- ja lõunaosa arvamused vaevumärgatavalt; Saksamaast peetakse väga lugu kõikjal peale Kreeka; ning raskustes riikidele finantsabi andmise toetajate arv on Saksamaal viimase kahe aastaga tegelikult kasvanud.

Kasinuse osas on kontinent jätkuvalt lõhestatud. Seitsmest riigist viies arvas aga enamus, et sellega ei tohiks enam kaugemale minna või et sellega ongi juba liialdatud.

Mäekõrguselt lugupeetavaim liider kontinendil on Merkel, kelle käitumist kriisis toetab selge enamus, sealhulgas 80 protsenti sakslasi ja 76 protsenti prantslasi.

Erandiks on Kreeka, kus Merkeli pooldajate protsent on 14.

David Cameroni detsembrikuine veto ELi eelarveliidule mõjus tema populaarsusele väljaspool Britanniat halvasti. Eriti Saksamaal, kus Cameroni reiting on vaid 28 protsenti.

Samas hinnatakse Briti peaministri kriisijuhtimist Prantsusmaal rohkem kui kodumaal.

Copyright The Financial Times Limited 2012

Tagasi üles